PARIMAD SOOVID JÕULUDEKS

TÄHISTAMIST VÄÄRIVAD DAATUMID

140 aastat tagasi jõudsid Hansenid Tammsaare Põhja tallu. (23.04.1872)

135 aastat möödub kirjanik Anton Hanseni sünnist. (30.01.1878)

85 aastat tagasi  jõudsid Vargamäele esimesed Tõe ja õiguse lugejad. 1927. aasta kevadest on Tammsaare Põhja talu olnud kirjandushuviliste sihtkoht.  (ilmus 30.10.1926)

                                                                                               

55 aastat tagasi rajas Tapa Rajooni kultuuriosakond A.H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi. (30.01.1958)

  
35 aastat tagasi avati taastatud Tammsaare Põhja talu. (26.12.1977)

10  aastat tagasi moodustati SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. (04.12.2002)       

                                                                 

SIHTASUTUS TÄHISTAS SÜNNIPÄEVA

4. detsembril 2002 toimus Vargamäe rehetares pidulik Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel asutamise kahepoolne allkirjastamine. Asutajateks olid Albu vallavalitsus ja Eesti Vabariik - allkirjastajad vallavanem Kalju Kertsmik ja Järva maavanem Theo Aasa.

Sellel hetkel oli Vargamäe perenaiseks Kersti Kertsmik, muuseumi teaduriks Siiri Kvell ning järelvaatajaks Livia Vaaderpall.


 4. detsembril 2012.a - SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel tähistab oma 10 sünnipäeva.
Selleks puhuks on sihtasutuse nõukogu esimehe eestvedamisel kokku pandud sisukas konverentsi kava.

• Konverentsi avamine. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
  

  nõukogu esimees Kalju Kertsmik

  Järva maavanem Tiina Oraste tervitus.

• Kultuuriasutused sihtasutusteks, väljundid. Hinnang Vargamäe etendustele.
  

  Kultuuriminister Rein Lang.

• Sihtasutuse roll Eestis. Omavalitsuste ja meedia suhted.
  

  ERR juhatuseesimees Margus Allikmaa

·         Miks asutati SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel? Kas Albu vald on nüüd õnnelikum?

Asujata ja nõukogu esimees Kalju Kertsmik

Tammsaare looming kõneleb ja räägib millestki …Rakvere Teater kunstiline juht Üllar Saaremäe

         

• 140 aastat Hansenite perekond Vargamäel
  

  SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja Aune Suve

• Vargamäe kohavaim Eesti teatrite lavastustes.
  

  Tallinna Linnateater muusikaline juht Riina Roose

Tammsaare looming kõneleb ja räägib millestki …Rakvere Teater kunstiline juht Üllar Saaremäe     

     

• Järvamaa Kultuurihiis 20 - Järvamaa identiteedi kandja.
  

  Kultuurihiie idee autor Kalev Aun

• Tammsaare lapsed.
  Tallinna Linnamuuseumi A.H. Tammsaare muuseum juhataja Maria Vaino

Tammsaare looming kõneleb ja räägib millestki …Rakvere Teater kunstiline juht Üllar Saaremäe  

       

• Rahvusliku kirjanduse monumentaalkujud Eesti, Luxenburgi, Soome, Kreeka, Ungari Virtuaalnäituse idee esitlus. Maarja Vaino

Iga eeskõneleja sai kingituseks Eveli Leego tehtud Vargamäe kella. Aitäh Evelile!

Aitäh kõigile, kes meiega sellel päeval olid ning eriti neile, kes oma mõtteid meiega jagasid.

Täname kõik oma koostööpartnereid, tänu kellele on muuseum sihtasutusena entusiastlikult arenenud!

Eesti Ringhäälingumuuseumiga koos väljateenitud 
koostööpreemia küünal sai süüdatud konverentsi algul, 
sümboliseerimaks sihtasutuse koostööpartneritega ühehoidmist!

TULE JÕULE TÄHISTAMA VARGAMÄELE

KOLLEKTIIVI JÕULUPIDU

Otsite oma meeskonnaga kohta, kus meeleolukalt korraldada jõulupidu. Meil on teile hea pakkumine, tulge ja tehke see Vargamäel.

Programmi kestus :1,5 kuni 6 tundi (vastavalt üheskoos kokkupandud programmile).

Programmi maksumus: ühe osaleja kohta on 5-8 eurot + valitud jõuluroog. Hind sisaldab muuseumipoolset programmi ettevalmistust ja läbi viimist, tarvilikke abivahendeid. Ruumides toimuv programm viiakse läbi karjatall-õppekeskuses, kus on võimalik katta laud kuni 45 inimesele ning jääb ruumi ka jalakeerutamiseks.

Võimalik tellida muuseumisse pidulaud.

Programmi sisu.

Jõuluprogrammis osalejad teavad 19. sajandi lõpu jõulukombeid ja tavasid Eestimaal ning oskavad meisterdada lihtsamaid jõulukaunistusi. Lisaks on neil mõtteid, kuidas muuta söömise-ja telerikesksed jõulud lõbusamaks kogu perele.

Vajalik programmi ettetellimine vähemalt 5 tööpäeva enne soovitud kuupäeva. Programmi kestus, sisu ja algusaeg sõltub Tellija soovist. Järgnevatest programmi osades saab kokkupanna just teie kollektiivile/seltskonnale sobiva õhtuprogramm kokkupanna.

Programmi osad:

Kes minevikku ei mäleta… ehk Kuidas see kõik oli.

Ekskursioon Tammsaare-Põhja (Mäe) talus, tutvus tolleaegse talueluga ning jõulukommetega. (Kestus 1 h)

Kes on kes ehk Lugusid jõululoomadest.

Osalejad jagatakse kolme rühma ning igaüks valib endale n-ö vapilooma (Jõulusokk, Jõulukurg ning Jõulukaru), seejärel kehastub üks rühma liikmetest vapiloomaks, üks karjuseks ning pärast tutvumist selle looma/linnu tähtsusega jõulukommetes kannab rühm ette umbes 5 minutilise sellekohase etüüdi.

(Kestus u 45 minutit)

Mida meil on õppida ehk Oi, kui ilus!

Meisterdame/valmivad nüüdisaegsed jõuluehted – kingitused-kaardid vanadest ja käepärastest materjalidest. Räägitakse juurde tolleaegsetest kinkimise ja toa ehtimise kommetest. (Kestus u 30 minutit)

Miks suu täis ei räägita ehk Oi, kui hea!

Kaetud on jõululaud lähtuvalt grupi enda valikust. Magustoidu kõrvale jõulujuttu osalejate endi suust. (Kestus u 45 minutit)

Mida me nüüd siis teeme ehk Kellel on lõbusam?

Alustuseks lühiülevaade meelelahutusest jõulude ajal, töökeeldudest ja tavadest.

Seejärel mängud ja jõukatsumised – nii individuaalsed kui ka meeskondlikud. Laulame ja mängime rahvamänge. (Kestus u 30 minutit)

Kes teaks tulevikku ehk Igaüks on oma õnne sepp?

Ennustamine kui vanaaegne meelelahutus ning tuleviku teada saamise viis. Ilma ennustamine teoorias ja praktikas. Näpunäiteid nii koduseks ennustamiseks jõulude kui ka aastavahetuse paiku. Praktiline ennustamine lähtuvalt seltskonnast. (Kestus u 30 minutit)

Mis edasi saab ehk Päris oma jõulujutt.

Osalejad küsivad üksteiselt mõistatusi ja samal ajal käib ringi jõulujutu paber, kus esimesele kirjutajale on ainult kaks sõna: Oli kord…

Iga osaleja kirjutab juurde täpselt ühe rea, katkestades vajadusel lause kasvõi poolelt sõnalt. Igale kirjutajale on nähtav ainult viimane rida, teised on kinni volditud. Valmib jõulujutt, mis loetakse ka kohapeal ette ning saadetakse hiljem e-postiga osalejatele. (Kestus u 15 minutit)

Miks ta nii ütles ehk Üheskoos on kergem.

Kasutades mõistatusi vihjetena, läbitakse muuseumi territooriumil erinevaid paiku. Igas „kontroll-punktis“ lahendatakse üheskoos ka loov-ülesanne, mille „tõde ja õigsust“ jälgitakse. „Auhinnaks“ on A.H. Tammsaare konteksti sobiv st teemakohane mõttearendus. Rada läbitakse tõrvikuga ning kontroll-punktide asukohti märgivad küünlad. (Kestus u 1 h).

Mis mõtled ehk Iseendaga koos.

Küünaldega valgustatud rada viib mööda Tammsaare mõtteid tõrvikutes Kultuurihiide, kus saab süüa jõulusaia ja juua teed ning isekeskis mõtteid vahetada – või lihtsalt olla ja vaadata, kuidas lumi sajab…

RAHVAKALENDER MUUSEUMIS

A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel on lastele rahvakalendri tähtpäevadega seotud programme pakkunud juba kuus aastat. Igal aastal läbib programm mõningase uuenduskuuri, et ka varasematel aastatel osalenud õpilastel-õpetajatel oleks muuseumi külastus põnev ja meeldiv kogemus.

Pooleteist tunnise programmi raames toimub rohkelt põnevaid tegevusi, mille kaudu rännatakse ajas justkui sada aastat tagasi  ja saab lasta meeltel puhata argipäeva mürast ja lärmist. Programmid on täis üllatusi, mille käigus saab end proovile panna ja teistele kaasa elada.

Kohtumiseni Vargamäel!

SA A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel

Vetepere küla, Albu vald

73402 Järvamaa

tammsaare@albu.ee

programmid@albu.ee

3859 020; 5340 3461

KADRI- JA MARDIPÄEVA PROGRAMM 2012.

Programmi kestus 90 minutit

Vanuseaste: eelkool, algklassid, põhikool

Programmi maksumus: 4 € (sisaldab muuseumi piletit ja meisterdamiseks vajalikke vahendeid).

Võimalik tellida muuseumisse lõunasöök.

Programmi sisu.

Mardi- ja kadripäev on laste jaoks ühed suuremad ümberkehastumise rõõmupeod. Nalja ning elevust pakuvad mardiks või kadriks maskeerumine ja vanarahva kombe kohaselt teisel  rühmas santimas käimine. Laulame vanu rahvalaule ja tantsime vanu tantse, mängime rahvalikke mänge ning meisterdame vahvaid maske.

III MAHEVAHETUS

29. septembril, Mihklipäeval kogunes Vargamäele grupp perenaisi, igal ühel paar purki hoidist või siis korviga värsket kraami. Ühele lauale pandi välja 10 purki huvitavaid kordumatu maitsega moosi, lisaks üks purgi täis salatit. Teisel laual käis usin pannkoogi küpsetamine ja nii leitigi pannkoogile sobivaim moos! Kella kaheks oli selgunud, et maitsvama moos on Tiia Männi toodud õuna-aprikoosimoos, ka teise koha sai endaga kaasa Tiia moos, selleks õuna-virsikumoos. Kolmandaga kohaga oli nüüd küll nii, et sinna jõudis lausa neli moosi: Silvi Väinsalu pohla toormoos, Kaja Kraavi kirsi-ingverimoos, Maire pirni-õunamoos ja Aune Suve tikri-vaniljemoos. Maitseelamist pakkusid veel õuna-piparmündimoos, õuna-kaneelimoos, kõrvitsa- ebagüdoonia-ingverimoos, pohla-õunamoos. Hindamises olnud oasalat maitses aga tatrapudruga imeliselt, seegi oli Tiia Männi kaasa võetud. Nii sai Tiia kaasa ka uue mugava marjakorvi, et oleks võimalik uuel aastal uue hooga marjule minna!

Pannkookidest maitsesid kõige enam väikesed pannkoogid keefiri ja kerge soodaga. Poest kaasa haaratud nn. pannkoogijahuga koogid pidid meil taldrikule seisma jäämagi aga hea moosi kõrvale kõlbasid ka need lõpuks ära süüa. Perenaised, segage aga ise usinasti pannkoogitaigen kokku ja teie pere saab selle eest pühapäeva hommikul veel tänulikum olema!

Viltimisetöötoas proovisid kätte kõik kohale tulnud, valmisid nii pärlid, dekoratsioonid, kui algust sai ka üks vest. 

Viimasel hetkel vahetati veel kõik, mis oli vahetamata jäänud (moosid, kõrvitsad, seene ja oa salatid ja kõik muu) ning mindi heas meelolus ja toredas tujus koju uusi maitseid kogema.

Kohtumiseni uuel sügisel!

VARGAMÄE MAHEVAHETUS

JÄRVAMAA KULTUURIHIIS VARGAMÄEL 20 aastat - 20. augustil

Järvamaa kultuuripreemiad anti välja 23.04.1992 ja esimeste puude istutamine toimus 13.06.1992.

Esimesel aastal istutati neli puud, selle, 2012 aasta kevadel kolm.

PARIM KOLLEKTIIV Paide Huviteater, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 20. korral (1992-2003 Rahvakultuuri žanri parim kollektiiv)

AASTA KULTUURIELU EDENDAJA Sääsküla Huviklubi MTÜ, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 16. korral (1997-2003 Kohaliku kultuurielu edendaja ja 2005-2009 Kultuurielu edendaja)

AASTA KULTUURIHOIDJA Rainer Eidemiller, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 9. korral (antud välja alates 2004 aastast)

Varem on antud veel järgmise nimega tunnustusi:

16. korral ELUTÖÖ PREEMIA (anti välja aastani 2011)

12. korral  LOOMINGUPREEMIA (kuni 1996.a. Preemia loomingulise töö eest) (anti välja aastani 2003)

12. korral PARIM KOLLEKTIIVIJUHT (kuni 1996.a. Staažikas ja edu saavutanud kollektiivijuht) (anti välja aastani 2003)

5. korral ALGAJA JA LOOTUSTANDEV KOLLEKTIIVIJUHT (anti välja aastani 1996)

6. korral RAHVAKUNSTIMEISTER (anti välja aastani 2003)

9. korral ERIPREEMIA (anti välja aastani 1998)

Uhkematel aastatel nt, 1997 sai park lisaks lausa 6 puud

Kokku on istutatud 20 aastaga 99 puud, 39 harilikku tamme, 59 suurelehelist pärna ja 1 kask.

1994 valmis esimene parkmetsa projekt Helgi Uusland, mis sai uuenduse 2007, kui valmis Andres Pohla maakujundus projekt.

Erandlik puu on  9. mai 2005 Arnold Rüütli pool istutatud tamm.

Andres Pohla projekti järgi on meil istutada u. 30puud, seega veel saame 10 aastat jätkata seda traditsiooni ja siis tuleb Järvamaa kultuuritegijate tunnustuseks mõelda välja uusi ideid.

A.H. Tammsaare sõnade kultuuri teemal:

Mõtisklus „Vaimline töö ja tasu“

… igal õhtul magama minnes paar minutit ja hommikul tõustes teine paar minutit  - et kas ometi poleks meil kui rahvale kasulikum, kui me säästaks tsipakenegi jõudu oma kultuuritoetamiseks ja mitte ei raiskaks kõike võõra tsivilisatsiooni maitsmiseks, mis ähvardab meid  nagu sulatava laavavoolu alla matta.

…. Sellepärast võiks hüüdele „Rohkem Euroopat!“ sama hästi kõrvale seada hüüde „ Vähem Euroopat ja rohkem meid endid!“. Euroopale pakkuda Euroopa kultuuri on mõttetu, sest Euroopa on omagi kultuuriga suures hädas ja ei tea  nähtavasti, kuhu teda panna, kuhu mahutada …

PÄEVAPROGRAMM

14.00 on väljakuulutatud kogunemine, anname 30 minutit oma puu leidmiseks ja teistega suhtlemiseks

Segakoor „Suure tamme laul“

Süütame küünla neile laureaatidele, kes meid pilvepiirilt jälgivad.

Sõnavõtud:

Kalev Aun – üks kultuurihiie idee autoritest - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhatuse liige

Arto Saar Järvmaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimene aseesimees

Aune Suve SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja

Esineb segakoor „SINK SALE PROO“.

Albu segakoor on noor aga tubli. Esimest korda tuli koor kokku 2010 aasta 2. oktoobril. Kooris on lauljaid ka naaber vallast, kokku on meid parimatel hetkedel 32.
Koori juhib ja repertuaari valib dirigent Kaja Kraav.
Koor on osalenud 2010 aasta juunis Tartu Vaimulikul laulupeol, 2011 aasta juunis punklaulupeol ja 2012 aasta juunis Mooste segakooridepäeval.
Toredaid ettevõtmisi on aastaringselt ja uusi liikmeid võtame ka vastu aastaringselt.

Uus hooaeg algab 4. oktoobril - kell 19.00 ootame kõiki huvilisi Albu mõisa.

Juba on esitatud koori nimilaul, mis on rahvamälus seotud just selle paigaga (Vargamäega), nimel kirjanik A.H. Tammsaare ema lemmiklaul „Suure tamme laul“, mille laulis Veljo Tormisele rahvalaulu kogumise ajal linti kirjaniku õde Marta Hansen.

Refrään ja nüüd ka koori nimi ei tähenda midagi muud, kui saksa keelselt „sinkt alle froh“ – laulge kõik rõõmsasti.

Edasi tulevad esitusel tuntud rahvaviisid, kes soovib võib meiega kaasa laulda:

·         Istsõ ma maailma veerekse pääle

·         Ma kõndisin vainul

·         Kungla rahvas

Järgmiste viisidega paneme kiikuma uue kultuurihiie kiige. Täname Järvamaa Arengu Partnereid ja PRIA Leader programmi, kelle abil valmis nii kiik kui kõlakoda.

·         Kiike kaeme

·         Kiige laul

Järgmisena esitame olulist rahvakultuuri osa, see on rahvatants – esineb segarahvatantsurühm „Kakerdaja“

Nimi „Kaerdaja“ tuleb kodukandi rabades elava linnu, järvekauri nimest, sama linnu järgi on saanud tuntuks ka Kakerdaja raba.

Kakerdaja tantsurühm on kooskäinud tänaseks pea 26 hooaega. Osaletud on tantsupidudel ja Europeadidel ning esinetud väga eripalgelistel rahvakultuuri sündmustel.

Hetkel tantsib rühmas 20 inimest ja neid juhendab Ülle Oru.

Kõlakoja sügavused avame 3 tantsuga:

·         Kõljalaugu

·         Kuhanuska

·         Külad ja kõrtsid

Vaba mikrofon.

Supp ja kook (vajadusel laudas).

20 aastat Järvamaa Kultuurihiie rajamisest Vargamäele

Esmaspäeval Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 21. aastapäeval tähistasime meie  Järvamaa kultuurirahvaga oma Kultuurihiie rajamise 20. aastapäeva.
1992. aasta kevadel, jüripäeval Järvamaa kultuuripreemia laureaatidena nimetatud inimesed istutasid  esimesed tammed Järvamaa Kultuurihiide 13. juunil. Omanäolise kultuuriinimeste nimede nn. kivisseraiumise iidee autorid olid Kalev Aun ja Aivo Prüssel, kellede endi istutatud on hiie ainus kask, mis asub Tammsaare-Põhja talu alumise kaevu juures.
Järvamaa kultuuripreemiad andis kuni 2000 aastani välja Järva Maavalitsus ja alates 2001. aastast annab kultuuripreemiaid üle Järvamaa Omavalitsuste Liit.
Kokku on 20 aasta jooksul Järvamaal välja antud 105 preemiat, kultuurihiide on oma puu istutanud 99 laureaati.

ü   20. korral PARIM KOLLEKTIIV (1992-2003 Rahvakultuuri žanri parim kollektiiv)

ü  16. korral AASTA KULTUURIELU EDENDAJA (1997-2003 Kohaliku kultuurielu edendaja ja 2005-2009 Kultuurielu edendaja)

ü  9. korral AASTA KULTUURIHOIDJA (antud välja alates 2004 aastast)

ü  16. korral ELUTÖÖ PREEMIA (anti välja aastani 2011)

ü  12. korral  LOOMINGUPREEMIA (kuni 1996.a. Preemia loomingulise töö eest) (anti välja aastani 2003)

ü  12. korral PARIM KOLLEKTIIVIJUHT (kuni 1996.a. Staažikas ja edu saavutanud kollektiivijuht) (anti välja aastani 2003)

ü  5. korral ALGAJA JA LOOTUSTANDEV KOLLEKTIIVIJUHT (anti välja aastani 1996)

ü  6. korral RAHVAKUNSTIMEISTER (anti välja aastani 2003)

ü  9. korral ERIPREEMIA (anti välja aastani 1998)

Preemiate laureaatide nimedega on võimalik tutvuda Järva portaalis http://www.jarva.ee/index.php?page=811.

Järvamaa Kultuurihiis asub Tammsaare-Põhja talu maadel, kus tegutseb ja toimetab juba 1958. aastast A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Kultuurihiie puude seas on veel praegugi puid, mille istutajaks on olnud kirjaniku isa Peeter Hansen, kui ta omal ajal kuusiku ja väikese saariku rajas.
Kultuurhiie algusaastail istutati puid muuseumi saunikute hoonete taha ja sealt edasi metsa veerde. 1994 aastal valmis esimene hiie nn. pargiprojekt, mille järgi tuli hiide istudata tammesid, kaskesid ja hõberemmelgaid.
Kiigeplats rajati vanasse tarekuusikusse 1995. aastal talgute käigus ning omanäoline hiiepark on kujunemas kiigeplatsi ümber. 2007. aastal valmis kultuurihiiele uus pargiprojekt, mille järgi hetkel mahub puid istutada veel 9 aastat.

2010. aasta suvel saime tänu Eesti Empower AS ja Elero AS kiigeplatsile elektri. 2012. aasta läheb Kultuurihiie loos taas ajalukku. PRIA Leader programmi toetusega on kiigeplatsil uus kiik ning Kultuurihiie südames on nüüd ka kõlakoda. Meeldivate ja meeldejäävate kultuurisündmuste korraldamisele on loodud imelised võimalused. Kõlakoja avas lennuka tantsuga segarahvatantsurühm „Kakerdaja“ ja kiige laulsid liikumasegakoor „SINK SALE PROO“ liikmed.

VARGAMÄE PÕLLU MÄNGU tulemused

Käes 15. august, mil lubasime teatavaks teha Vargamäe põllu mängu tulemused. Ülesanne osutus arvatust keerulisemaks ja peame tunnistama, et 100% õigeid vastuseid ei laekunudki. Kõik tundsid ära  kummeli, kaera, odra, nisu, lina, herne, porgandi, kartuli, põldoa ja tubaka. Keerulisem oli rukkiga, kuna meie rukis näeb tõesti närb välja aga vihje sellele oli juba mängu sissejuhatavas tekstis. Mida keegi ära ei tundnud oli naeris, pakuti ka kaalikat naeriseks, kuid naeris ise jäi vastajate jaoks rediseks.Ka läätse ära tundmine ei olnud lihtne, kuid oli ära tundjaid.

Aitäh kõigile osalejatele!

Kahjuks jääb sellel aastal auhind väljaandmata - uuel aastal uued põllud :)

JÄRVAMAA KULTUURIHIIS 20

Hansenid tulid Vargamäele 140 aastat tagasi!

1872. aasta aprilli lõpul jõudsid Tammsaare-Põhja talusse Peeter ja Ann (np. Backhoff) Hansen, kes laulatati Suure-Jaani kirikus. See oli 140 aastat tagasi. Nende elu Vetepere külas ei olnud kergete killast, tehti tõiselt tööd ja ikka lootuses, et tulevastel põlvedel on kergem. Perre sündis kokku 12 last, kahjuks 2 neist surid küll pisikestena, kuid 7 poega (Jüri, Jaan, August, Anton, Paul, Otto, Oskar) ja 3 tütart (Marie, Marta ja Anett) õnnestus suureks kasvatada. Kõik lapsed said ajakohase hariduse, õppisid isa kõrval pilli mängima ja tööd austama. Elu pillutas aga suure pere laiali. 1903. aastal suri pereema Ann ja tema matustel oli kogu pere koos viimast korda. Vend Otto kolis 1920ndatel ära Peterburi, Vend Paul langes vabadussõjas jne.

Tammsaare-Põhja talu peremeheks sai 1903. aastal poeg August. August pidas vanemate talu suure austusega ning jätkas isa alustatud parandustöödega lootes põllumaad rabast juurde võita. Oli ju 127 dessatiinist vaid 14 põllumaaks. Kahjuks katkes II maailmasõjaga Eestimaa talude traditsioon ja nii ka Tammsaare-Põhja talus. Peremees August suri 1954. aastal.

1926. aastal oli aga ilmunud Anton Hansenil romaanisarja "Tõde ja õigus" esimene osa, mis kirjeldab meile Tammsaare-Põhja talu ja pererahva tegemisi ja elu. Raamatu ja kirjaniku tuntus populaarsus populaarsus viis selleni, et 1958. aastal avati Tammsaare-Põhja talu 1934. aastal valminud elumaja II korrusele kirjanik A.H. Tammsaare pühendatud ekspositsioon. Vastloodud muuseumi esimeseks juhatajaks sai Õie Hansen (abielus Paal), August Hanseni tütar. Õie otsustas 1963. aastal koos tütre ja emaga kodutalust lahkuda ning jätta taluhoonetesse tegutsema muuseumi. 

Muuseum kannab edasi ja säilitab selle pere ning kirjanik A.H. Tammsaare pärandit.

Varakevadel sai koos Hansenite järeltulijatega otsustatud, et 140 aasta möödumist on väärikas tähistada perekonna kokkutulekuga.

Nii ootasimegi 21. juulil Järva-Madise kiriku juures kõiki Peetri ja Anni järeltulevaid põlvesid. Kohale tuli ligi 40 inimest, peamiselt Jüri ja Augusti järeltulijad. 

Päeva alustasime Järva-Madise kalmistul pannes küünlad Peetri ja Anni hauale ning Augusti ja tema esimese naise Leena hauale. Edasi pöördusime juba Tammsaare-Põhja talusse. Tegime perekonnaga päris põhjaliku ekskursiooni talu hoonetes. Muuseumi töötajad rääkisid, mida nemad teadsid ja olid lugenud ning perel oli meilegi palju rääkida - enim oli mälestusi jagada Jüri pojatütrel Marel ja Augusti pojatütrel Tiiul. Heameel on kõigile huvilistele teada anda, et perekond avas sama päeva pealelõunal ka karjatallis vaibakunstnik Aet Ollisaare näituse. Aet Ollisaar on samuti verelt Hansen. Meie päeva üllatuseks oli naaberpere Sikenbergide järeltulijate paar meeleolukat laulupala rehetare ees. Olid nemadki kuulnud meie ettevõtmisest ja tulid meid Tammsaare-Lõuna talust külastama. Meie sisukas ekskursioon jõudis ka Tammsaare-Lõuna talu õuele, kus Hansenid lahkelt vastu võeti.

Muuseum tänab kõiki Peetri ja Anni järeltulijaid, kes tulid kohale ning veetsid meiega meeleoluka päeva kodutalus. Parimad soovid ka neile, kes mingil põhjusel sellel korral kohale ei saanud tulla. Ootame teid ikka ja jälle tagasi.

Vargamäe põllu mäng

Mäng on läbi ja õiged vastused iga taime all olemas! 
Tublidest vastajatest ja tulemustest anname tead 15. augustiks.


Meil on heameel esitleda teile Vargamäe näidispõldu. 

2011. aastal toeatasid Järvamaa Arengu Partnerid läbi Leader programmi projekti "Kultuuriväärtuslike arhailiste Vargamäe vaadete säilitamine". Tänu sellele toetusele sai muuseum soetada murutraktori ja trimmeri, mis teevad nädalast nädalasse Vargamäel väga usinat tööd.
Lisaks taastasime 2011. aastal August Hanseni elumaja ette rajatud lillepeenrad ning tegime ettevalmistusi Vargamäe näidispõllu rajamiseks. Kahjuks jäi küll talirukki külv sügisel ära ja kevadine külv jäi liiga hiliseks, nii on meie rukkisaak suure küsimärgi all. Kõik muu tunneb aga peenral kasvamisest suurt rõõmu. Tegime täna hommikul pildid ja teil on nüüd hea võimalus osaleda meie Vargamäe põllu mängus.
Ülesanne on lihtne: vaata järgmisi pilte ja ütle, mis neil kasvab. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja muuseumi kinkekaart maksumusega 32 € .

Õiged vastused palume saata e-aadressil programmid@albu.ee. Mäng kestab 31. juulini.

1. .Kummel

2. Kaer

3. Oder

4. Nisu

5. Lina

6. Lääts

7. Hernes

8. Rukis ( valel ajal külvatud talirukkis)

9.  Porgand

10. Kartul

11. Naeris

12. .Põlduba

13. Tubakas

14. Kaalikas

laat

1. juuni PÄRIMUSKULTUURIPÄEV VARGAMÄEL

Juba 6 aastat on Albu valla lapsed 1. juunil käinud lastekaitsepäeva tähistamas Vargamäel. Selle päeva programmi on alati kokku pannud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid, nii ka sellel korral.
Tegevus toimus kolmes töötoas: muusika, mängu ning meistredamise. Tegevust jagus kõigile, kokku oli noori u. 60 Ahula algkooli pere ning Albu Põhikooli 1-5 klasside õpilased .
Tehtud pildid räägivad iseenda eest: