20 aastat Järvamaa Kultuurihiie rajamisest Vargamäele

Esmaspäeval Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 21. aastapäeval tähistasime meie  Järvamaa kultuurirahvaga oma Kultuurihiie rajamise 20. aastapäeva.
1992. aasta kevadel, jüripäeval Järvamaa kultuuripreemia laureaatidena nimetatud inimesed istutasid  esimesed tammed Järvamaa Kultuurihiide 13. juunil. Omanäolise kultuuriinimeste nimede nn. kivisseraiumise iidee autorid olid Kalev Aun ja Aivo Prüssel, kellede endi istutatud on hiie ainus kask, mis asub Tammsaare-Põhja talu alumise kaevu juures.
Järvamaa kultuuripreemiad andis kuni 2000 aastani välja Järva Maavalitsus ja alates 2001. aastast annab kultuuripreemiaid üle Järvamaa Omavalitsuste Liit.
Kokku on 20 aasta jooksul Järvamaal välja antud 105 preemiat, kultuurihiide on oma puu istutanud 99 laureaati.

ü   20. korral PARIM KOLLEKTIIV (1992-2003 Rahvakultuuri žanri parim kollektiiv)

ü  16. korral AASTA KULTUURIELU EDENDAJA (1997-2003 Kohaliku kultuurielu edendaja ja 2005-2009 Kultuurielu edendaja)

ü  9. korral AASTA KULTUURIHOIDJA (antud välja alates 2004 aastast)

ü  16. korral ELUTÖÖ PREEMIA (anti välja aastani 2011)

ü  12. korral  LOOMINGUPREEMIA (kuni 1996.a. Preemia loomingulise töö eest) (anti välja aastani 2003)

ü  12. korral PARIM KOLLEKTIIVIJUHT (kuni 1996.a. Staažikas ja edu saavutanud kollektiivijuht) (anti välja aastani 2003)

ü  5. korral ALGAJA JA LOOTUSTANDEV KOLLEKTIIVIJUHT (anti välja aastani 1996)

ü  6. korral RAHVAKUNSTIMEISTER (anti välja aastani 2003)

ü  9. korral ERIPREEMIA (anti välja aastani 1998)

Preemiate laureaatide nimedega on võimalik tutvuda Järva portaalis http://www.jarva.ee/index.php?page=811.

Järvamaa Kultuurihiis asub Tammsaare-Põhja talu maadel, kus tegutseb ja toimetab juba 1958. aastast A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Kultuurihiie puude seas on veel praegugi puid, mille istutajaks on olnud kirjaniku isa Peeter Hansen, kui ta omal ajal kuusiku ja väikese saariku rajas.
Kultuurhiie algusaastail istutati puid muuseumi saunikute hoonete taha ja sealt edasi metsa veerde. 1994 aastal valmis esimene hiie nn. pargiprojekt, mille järgi tuli hiide istudata tammesid, kaskesid ja hõberemmelgaid.
Kiigeplats rajati vanasse tarekuusikusse 1995. aastal talgute käigus ning omanäoline hiiepark on kujunemas kiigeplatsi ümber. 2007. aastal valmis kultuurihiiele uus pargiprojekt, mille järgi hetkel mahub puid istutada veel 9 aastat.

2010. aasta suvel saime tänu Eesti Empower AS ja Elero AS kiigeplatsile elektri. 2012. aasta läheb Kultuurihiie loos taas ajalukku. PRIA Leader programmi toetusega on kiigeplatsil uus kiik ning Kultuurihiie südames on nüüd ka kõlakoda. Meeldivate ja meeldejäävate kultuurisündmuste korraldamisele on loodud imelised võimalused. Kõlakoja avas lennuka tantsuga segarahvatantsurühm „Kakerdaja“ ja kiige laulsid liikumasegakoor „SINK SALE PROO“ liikmed.