JÄRVAMAA KULTUURIHIIS VARGAMÄEL 20 aastat - 20. augustil

Järvamaa kultuuripreemiad anti välja 23.04.1992 ja esimeste puude istutamine toimus 13.06.1992.

Esimesel aastal istutati neli puud, selle, 2012 aasta kevadel kolm.

PARIM KOLLEKTIIV Paide Huviteater, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 20. korral (1992-2003 Rahvakultuuri žanri parim kollektiiv)

AASTA KULTUURIELU EDENDAJA Sääsküla Huviklubi MTÜ, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 16. korral (1997-2003 Kohaliku kultuurielu edendaja ja 2005-2009 Kultuurielu edendaja)

AASTA KULTUURIHOIDJA Rainer Eidemiller, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 9. korral (antud välja alates 2004 aastast)

Varem on antud veel järgmise nimega tunnustusi:

16. korral ELUTÖÖ PREEMIA (anti välja aastani 2011)

12. korral  LOOMINGUPREEMIA (kuni 1996.a. Preemia loomingulise töö eest) (anti välja aastani 2003)

12. korral PARIM KOLLEKTIIVIJUHT (kuni 1996.a. Staažikas ja edu saavutanud kollektiivijuht) (anti välja aastani 2003)

5. korral ALGAJA JA LOOTUSTANDEV KOLLEKTIIVIJUHT (anti välja aastani 1996)

6. korral RAHVAKUNSTIMEISTER (anti välja aastani 2003)

9. korral ERIPREEMIA (anti välja aastani 1998)

Uhkematel aastatel nt, 1997 sai park lisaks lausa 6 puud

Kokku on istutatud 20 aastaga 99 puud, 39 harilikku tamme, 59 suurelehelist pärna ja 1 kask.

1994 valmis esimene parkmetsa projekt Helgi Uusland, mis sai uuenduse 2007, kui valmis Andres Pohla maakujundus projekt.

Erandlik puu on  9. mai 2005 Arnold Rüütli pool istutatud tamm.

Andres Pohla projekti järgi on meil istutada u. 30puud, seega veel saame 10 aastat jätkata seda traditsiooni ja siis tuleb Järvamaa kultuuritegijate tunnustuseks mõelda välja uusi ideid.

A.H. Tammsaare sõnade kultuuri teemal:

Mõtisklus „Vaimline töö ja tasu“

… igal õhtul magama minnes paar minutit ja hommikul tõustes teine paar minutit  - et kas ometi poleks meil kui rahvale kasulikum, kui me säästaks tsipakenegi jõudu oma kultuuritoetamiseks ja mitte ei raiskaks kõike võõra tsivilisatsiooni maitsmiseks, mis ähvardab meid  nagu sulatava laavavoolu alla matta.

…. Sellepärast võiks hüüdele „Rohkem Euroopat!“ sama hästi kõrvale seada hüüde „ Vähem Euroopat ja rohkem meid endid!“. Euroopale pakkuda Euroopa kultuuri on mõttetu, sest Euroopa on omagi kultuuriga suures hädas ja ei tea  nähtavasti, kuhu teda panna, kuhu mahutada …

PÄEVAPROGRAMM

14.00 on väljakuulutatud kogunemine, anname 30 minutit oma puu leidmiseks ja teistega suhtlemiseks

Segakoor „Suure tamme laul“

Süütame küünla neile laureaatidele, kes meid pilvepiirilt jälgivad.

Sõnavõtud:

Kalev Aun – üks kultuurihiie idee autoritest - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhatuse liige

Arto Saar Järvmaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimene aseesimees

Aune Suve SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja

Esineb segakoor „SINK SALE PROO“.

Albu segakoor on noor aga tubli. Esimest korda tuli koor kokku 2010 aasta 2. oktoobril. Kooris on lauljaid ka naaber vallast, kokku on meid parimatel hetkedel 32.
Koori juhib ja repertuaari valib dirigent Kaja Kraav.
Koor on osalenud 2010 aasta juunis Tartu Vaimulikul laulupeol, 2011 aasta juunis punklaulupeol ja 2012 aasta juunis Mooste segakooridepäeval.
Toredaid ettevõtmisi on aastaringselt ja uusi liikmeid võtame ka vastu aastaringselt.

Uus hooaeg algab 4. oktoobril - kell 19.00 ootame kõiki huvilisi Albu mõisa.

Juba on esitatud koori nimilaul, mis on rahvamälus seotud just selle paigaga (Vargamäega), nimel kirjanik A.H. Tammsaare ema lemmiklaul „Suure tamme laul“, mille laulis Veljo Tormisele rahvalaulu kogumise ajal linti kirjaniku õde Marta Hansen.

Refrään ja nüüd ka koori nimi ei tähenda midagi muud, kui saksa keelselt „sinkt alle froh“ – laulge kõik rõõmsasti.

Edasi tulevad esitusel tuntud rahvaviisid, kes soovib võib meiega kaasa laulda:

·         Istsõ ma maailma veerekse pääle

·         Ma kõndisin vainul

·         Kungla rahvas

Järgmiste viisidega paneme kiikuma uue kultuurihiie kiige. Täname Järvamaa Arengu Partnereid ja PRIA Leader programmi, kelle abil valmis nii kiik kui kõlakoda.

·         Kiike kaeme

·         Kiige laul

Järgmisena esitame olulist rahvakultuuri osa, see on rahvatants – esineb segarahvatantsurühm „Kakerdaja“

Nimi „Kaerdaja“ tuleb kodukandi rabades elava linnu, järvekauri nimest, sama linnu järgi on saanud tuntuks ka Kakerdaja raba.

Kakerdaja tantsurühm on kooskäinud tänaseks pea 26 hooaega. Osaletud on tantsupidudel ja Europeadidel ning esinetud väga eripalgelistel rahvakultuuri sündmustel.

Hetkel tantsib rühmas 20 inimest ja neid juhendab Ülle Oru.

Kõlakoja sügavused avame 3 tantsuga:

·         Kõljalaugu

·         Kuhanuska

·         Külad ja kõrtsid

Vaba mikrofon.

Supp ja kook (vajadusel laudas).