Kolmapäev, 29. august 2012

JÄRVAMAA KULTUURIHIIS VARGAMÄEL 20 aastat - 20. augustil



Järvamaa kultuuripreemiad anti välja 23.04.1992 ja esimeste puude istutamine toimus 13.06.1992.
Esimesel aastal istutati neli puud, selle, 2012 aasta kevadel kolm.
PARIM KOLLEKTIIV Paide Huviteater, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 20. korral (1992-2003 Rahvakultuuri žanri parim kollektiiv)
AASTA KULTUURIELU EDENDAJA Sääsküla Huviklubi MTÜ, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 16. korral (1997-2003 Kohaliku kultuurielu edendaja ja 2005-2009 Kultuurielu edendaja)
AASTA KULTUURIHOIDJA Rainer Eidemiller, kokku on selle nimelt tunnustust välja antud 9. korral (antud välja alates 2004 aastast)

Varem on antud veel järgmise nimega tunnustusi:
16. korral ELUTÖÖ PREEMIA (anti välja aastani 2011)
12. korral  LOOMINGUPREEMIA (kuni 1996.a. Preemia loomingulise töö eest) (anti välja aastani 2003)
12. korral PARIM KOLLEKTIIVIJUHT (kuni 1996.a. Staažikas ja edu saavutanud kollektiivijuht) (anti välja aastani 2003)
5. korral ALGAJA JA LOOTUSTANDEV KOLLEKTIIVIJUHT (anti välja aastani 1996)
6. korral RAHVAKUNSTIMEISTER (anti välja aastani 2003)
9. korral ERIPREEMIA (anti välja aastani 1998)

Uhkematel aastatel nt, 1997 sai park lisaks lausa 6 puud
Kokku on istutatud 20 aastaga 99 puud, 39 harilikku tamme, 59 suurelehelist pärna ja 1 kask.
1994 valmis esimene parkmetsa projekt Helgi Uusland, mis sai uuenduse 2007, kui valmis Andres Pohla maakujundus projekt.
Erandlik puu on  9. mai 2005 Arnold Rüütli pool istutatud tamm.
Andres Pohla projekti järgi on meil istutada u. 30puud, seega veel saame 10 aastat jätkata seda traditsiooni ja siis tuleb Järvamaa kultuuritegijate tunnustuseks mõelda välja uusi ideid.
A.H. Tammsaare sõnade kultuuri teemal:
Mõtisklus „Vaimline töö ja tasu“
… igal õhtul magama minnes paar minutit ja hommikul tõustes teine paar minutit  - et kas ometi poleks meil kui rahvale kasulikum, kui me säästaks tsipakenegi jõudu oma kultuuritoetamiseks ja mitte ei raiskaks kõike võõra tsivilisatsiooni maitsmiseks, mis ähvardab meid  nagu sulatava laavavoolu alla matta.
…. Sellepärast võiks hüüdele „Rohkem Euroopat!“ sama hästi kõrvale seada hüüde „ Vähem Euroopat ja rohkem meid endid!“. Euroopale pakkuda Euroopa kultuuri on mõttetu, sest Euroopa on omagi kultuuriga suures hädas ja ei tea  nähtavasti, kuhu teda panna, kuhu mahutada …
PÄEVAPROGRAMM

14.00 on väljakuulutatud kogunemine, anname 30 minutit oma puu leidmiseks ja teistega suhtlemiseks
Segakoor „Suure tamme laul“
Süütame küünla neile laureaatidele, kes meid pilvepiirilt jälgivad.
Sõnavõtud:
Kalev Aun – üks kultuurihiie idee autoritest - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhatuse liige
Arto Saar Järvmaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimene aseesimees
Aune Suve SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja

Esineb segakoor „SINK SALE PROO“.
Albu segakoor on noor aga tubli. Esimest korda tuli koor kokku 2010 aasta 2. oktoobril. Kooris on lauljaid ka naaber vallast, kokku on meid parimatel hetkedel 32.
Koori juhib ja repertuaari valib dirigent Kaja Kraav.
Koor on osalenud 2010 aasta juunis Tartu Vaimulikul laulupeol, 2011 aasta juunis punklaulupeol ja 2012 aasta juunis Mooste segakooridepäeval.
Toredaid ettevõtmisi on aastaringselt ja uusi liikmeid võtame ka vastu aastaringselt.
Uus hooaeg algab 4. oktoobril - kell 19.00 ootame kõiki huvilisi Albu mõisa.

Juba on esitatud koori nimilaul, mis on rahvamälus seotud just selle paigaga (Vargamäega), nimel kirjanik A.H. Tammsaare ema lemmiklaul „Suure tamme laul“, mille laulis Veljo Tormisele rahvalaulu kogumise ajal linti kirjaniku õde Marta Hansen.
Refrään ja nüüd ka koori nimi ei tähenda midagi muud, kui saksa keelselt „sinkt alle froh“ – laulge kõik rõõmsasti.

Edasi tulevad esitusel tuntud rahvaviisid, kes soovib võib meiega kaasa laulda:
·         Istsõ ma maailma veerekse pääle
·         Ma kõndisin vainul
·         Kungla rahvas

Järgmiste viisidega paneme kiikuma uue kultuurihiie kiige. Täname Järvamaa Arengu Partnereid ja PRIA Leader programmi, kelle abil valmis nii kiik kui kõlakoda.
·         Kiike kaeme
·         Kiige laul

Järgmisena esitame olulist rahvakultuuri osa, see on rahvatants – esineb segarahvatantsurühm „Kakerdaja“
Nimi „Kaerdaja“ tuleb kodukandi rabades elava linnu, järvekauri nimest, sama linnu järgi on saanud tuntuks ka Kakerdaja raba.
Kakerdaja tantsurühm on kooskäinud tänaseks pea 26 hooaega. Osaletud on tantsupidudel ja Europeadidel ning esinetud väga eripalgelistel rahvakultuuri sündmustel.
Hetkel tantsib rühmas 20 inimest ja neid juhendab Ülle Oru.
Kõlakoja sügavused avame 3 tantsuga:

·         Kõljalaugu
·         Kuhanuska
·         Külad ja kõrtsid

Vaba mikrofon.
Supp ja kook (vajadusel laudas).

Kolmapäev, 22. august 2012

20 aastat Järvamaa Kultuurihiie rajamisest Vargamäele


Esmaspäeval Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 21. aastapäeval tähistasime meie  Järvamaa kultuurirahvaga oma Kultuurihiie rajamise 20. aastapäeva.
1992. aasta kevadel, jüripäeval Järvamaa kultuuripreemia laureaatidena nimetatud inimesed istutasid  esimesed tammed Järvamaa Kultuurihiide 13. juunil. Omanäolise kultuuriinimeste nimede nn. kivisseraiumise iidee autorid olid Kalev Aun ja Aivo Prüssel, kellede endi istutatud on hiie ainus kask, mis asub Tammsaare-Põhja talu alumise kaevu juures.
Järvamaa kultuuripreemiad andis kuni 2000 aastani välja Järva Maavalitsus ja alates 2001. aastast annab kultuuripreemiaid üle Järvamaa Omavalitsuste Liit.
Kokku on 20 aasta jooksul Järvamaal välja antud 105 preemiat, kultuurihiide on oma puu istutanud 99 laureaati.
ü   20. korral PARIM KOLLEKTIIV (1992-2003 Rahvakultuuri žanri parim kollektiiv)
ü  16. korral AASTA KULTUURIELU EDENDAJA (1997-2003 Kohaliku kultuurielu edendaja ja 2005-2009 Kultuurielu edendaja)
ü  9. korral AASTA KULTUURIHOIDJA (antud välja alates 2004 aastast)
ü  16. korral ELUTÖÖ PREEMIA (anti välja aastani 2011)
ü  12. korral  LOOMINGUPREEMIA (kuni 1996.a. Preemia loomingulise töö eest) (anti välja aastani 2003)
ü  12. korral PARIM KOLLEKTIIVIJUHT (kuni 1996.a. Staažikas ja edu saavutanud kollektiivijuht) (anti välja aastani 2003)
ü  5. korral ALGAJA JA LOOTUSTANDEV KOLLEKTIIVIJUHT (anti välja aastani 1996)
ü  6. korral RAHVAKUNSTIMEISTER (anti välja aastani 2003)
ü  9. korral ERIPREEMIA (anti välja aastani 1998)
Preemiate laureaatide nimedega on võimalik tutvuda Järva portaalis http://www.jarva.ee/index.php?page=811.

Järvamaa Kultuurihiis asub Tammsaare-Põhja talu maadel, kus tegutseb ja toimetab juba 1958. aastast A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Kultuurihiie puude seas on veel praegugi puid, mille istutajaks on olnud kirjaniku isa Peeter Hansen, kui ta omal ajal kuusiku ja väikese saariku rajas.
Kultuurhiie algusaastail istutati puid muuseumi saunikute hoonete taha ja sealt edasi metsa veerde. 1994 aastal valmis esimene hiie nn. pargiprojekt, mille järgi tuli hiide istudata tammesid, kaskesid ja hõberemmelgaid.
Kiigeplats rajati vanasse tarekuusikusse 1995. aastal talgute käigus ning omanäoline hiiepark on kujunemas kiigeplatsi ümber. 2007. aastal valmis kultuurihiiele uus pargiprojekt, mille järgi hetkel mahub puid istutada veel 9 aastat.

2010. aasta suvel saime tänu Eesti Empower AS ja Elero AS kiigeplatsile elektri. 2012. aasta läheb Kultuurihiie loos taas ajalukku. PRIA Leader programmi toetusega on kiigeplatsil uus kiik ning Kultuurihiie südames on nüüd ka kõlakoda. Meeldivate ja meeldejäävate kultuurisündmuste korraldamisele on loodud imelised võimalused. Kõlakoja avas lennuka tantsuga segarahvatantsurühm „Kakerdaja“ ja kiige laulsid liikumasegakoor „SINK SALE PROO“ liikmed.

Kolmapäev, 15. august 2012

VARGAMÄE PÕLLU MÄNGU tulemused

Käes 15. august, mil lubasime teatavaks teha Vargamäe põllu mängu tulemused. Ülesanne osutus arvatust keerulisemaks ja peame tunnistama, et 100% õigeid vastuseid ei laekunudki. Kõik tundsid ära  kummeli, kaera, odra, nisu, lina, herne, porgandi, kartuli, põldoa ja tubaka. Keerulisem oli rukkiga, kuna meie rukis näeb tõesti närb välja aga vihje sellele oli juba mängu sissejuhatavas tekstis. Mida keegi ära ei tundnud oli naeris, pakuti ka kaalikat naeriseks, kuid naeris ise jäi vastajate jaoks rediseks.Ka läätse ära tundmine ei olnud lihtne, kuid oli ära tundjaid.

Aitäh kõigile osalejatele!

Kahjuks jääb sellel aastal auhind väljaandmata - uuel aastal uued põllud :)

Reede, 3. august 2012

JÄRVAMAA KULTUURIHIIS 20


Hansenid tulid Vargamäele 140 aastat tagasi!


1872. aasta aprilli lõpul jõudsid Tammsaare-Põhja talusse Peeter ja Ann (np. Backhoff) Hansen, kes laulatati Suure-Jaani kirikus. See oli 140 aastat tagasi. Nende elu Vetepere külas ei olnud kergete killast, tehti tõiselt tööd ja ikka lootuses, et tulevastel põlvedel on kergem. Perre sündis kokku 12 last, kahjuks 2 neist surid küll pisikestena, kuid 7 poega (Jüri, Jaan, August, Anton, Paul, Otto, Oskar) ja 3 tütart (Marie, Marta ja Anett) õnnestus suureks kasvatada. Kõik lapsed said ajakohase hariduse, õppisid isa kõrval pilli mängima ja tööd austama. Elu pillutas aga suure pere laiali. 1903. aastal suri pereema Ann ja tema matustel oli kogu pere koos viimast korda. Vend Otto kolis 1920ndatel ära Peterburi, Vend Paul langes vabadussõjas jne.
Tammsaare-Põhja talu peremeheks sai 1903. aastal poeg August. August pidas vanemate talu suure austusega ning jätkas isa alustatud parandustöödega lootes põllumaad rabast juurde võita. Oli ju 127 dessatiinist vaid 14 põllumaaks. Kahjuks katkes II maailmasõjaga Eestimaa talude traditsioon ja nii ka Tammsaare-Põhja talus. Peremees August suri 1954. aastal.
1926. aastal oli aga ilmunud Anton Hansenil romaanisarja "Tõde ja õigus" esimene osa, mis kirjeldab meile Tammsaare-Põhja talu ja pererahva tegemisi ja elu. Raamatu ja kirjaniku tuntus populaarsus populaarsus viis selleni, et 1958. aastal avati Tammsaare-Põhja talu 1934. aastal valminud elumaja II korrusele kirjanik A.H. Tammsaare pühendatud ekspositsioon. Vastloodud muuseumi esimeseks juhatajaks sai Õie Hansen (abielus Paal), August Hanseni tütar. Õie otsustas 1963. aastal koos tütre ja emaga kodutalust lahkuda ning jätta taluhoonetesse tegutsema muuseumi. 
Muuseum kannab edasi ja säilitab selle pere ning kirjanik A.H. Tammsaare pärandit.
Varakevadel sai koos Hansenite järeltulijatega otsustatud, et 140 aasta möödumist on väärikas tähistada perekonna kokkutulekuga.
Nii ootasimegi 21. juulil Järva-Madise kiriku juures kõiki Peetri ja Anni järeltulevaid põlvesid. Kohale tuli ligi 40 inimest, peamiselt Jüri ja Augusti järeltulijad. 
Päeva alustasime Järva-Madise kalmistul pannes küünlad Peetri ja Anni hauale ning Augusti ja tema esimese naise Leena hauale. Edasi pöördusime juba Tammsaare-Põhja talusse. Tegime perekonnaga päris põhjaliku ekskursiooni talu hoonetes. Muuseumi töötajad rääkisid, mida nemad teadsid ja olid lugenud ning perel oli meilegi palju rääkida - enim oli mälestusi jagada Jüri pojatütrel Marel ja Augusti pojatütrel Tiiul. Heameel on kõigile huvilistele teada anda, et perekond avas sama päeva pealelõunal ka karjatallis vaibakunstnik Aet Ollisaare näituse. Aet Ollisaar on samuti verelt Hansen. Meie päeva üllatuseks oli naaberpere Sikenbergide järeltulijate paar meeleolukat laulupala rehetare ees. Olid nemadki kuulnud meie ettevõtmisest ja tulid meid Tammsaare-Lõuna talust külastama. Meie sisukas ekskursioon jõudis ka Tammsaare-Lõuna talu õuele, kus Hansenid lahkelt vastu võeti.


Muuseum tänab kõiki Peetri ja Anni järeltulijaid, kes tulid kohale ning veetsid meiega meeleoluka päeva kodutalus. Parimad soovid ka neile, kes mingil põhjusel sellel korral kohale ei saanud tulla. Ootame teid ikka ja jälle tagasi.