Talve selgroog on murdunud ja käes on tõeline märts. Vanarahvas teadis, et märtsikuu ilmad võivad olla väga heitlikud. Nõnda ka on. Kui kolmapäeval räästas mitte ei tilkunud vaid jooksis, siis ööl vastu neljapäeva oli tõeline tuisk, korsten vilistas ja ahjuuksed logisesid. Õnneks saime neljapäeval, küll väikese hilinemisega, aga ikkagi läbi hangede Vargamäele. Pika vinna peale ilmus päike koos oma soojade kiirtega pilvede tagant välja ning asus katuselt ja hangest lund veeks muutma. Tuli jälle öö ja uus tuisk, sellel korral koos lumega, nüüd ei ole lootust Vargamäele saada enne, kui traktorid on aidanud teed uuesti omale kohale.
Nii jäi pooleli koristusnädal.
Nagu öeldakse, ei ole õigel pottsepal suvisel ajal vaba aega. Et aga elumaja kahhelplaatidest ahi oli seisus, kus see enam tuppa sooja ei andnud ning plaadid vägisi kippusid ahjule andma uut kuju ning ähvardasid maanduda põrandale, tuli midagi ses osas ette võtta. Saime meie siis oma pottsepaga kiir-kokkuleppe keset talve. Vana ahi lammutati lahti ja uus laoti kivi kivi, ring, ringi järel uuesti üles. Kaks nädalat pärast tööde algust anti meile luba asuda koristama. Nii oligi, et kui 26. veebruaril tuli meil karjalaudas üks vahva lapse sünnipäevapidu maha pidada, siis nende ekskursiooni ei saanudki elumajja viia. Eile kohtusin ühe väikese sünnipäevalisega, kes teatas, et ega sinna elumajja enne ei saa, kui kõik on jälle korda tehtud (tähelepanelikult oli ta giidi kuulanud, kes ütles, et majas remont ja kui kõik ilusti koristatud, tuleb tagasi tulla). Lapse tähelepanelikku lauset jälgides oleme juba 5 päeva koristanud ja tundub, et lõpuks ometi saame sellest tolmust võitu. Uskumatu, kui palju tolmu võib üks väike ahi toota.
Muuseum on ikka avatud ja ootab kõiki külastajaid. Meie hooaeg ongi juba alanud – ekskursioonid märtsi-, aprilli-, mai- ja juulikuuks on kirjas. Kiirustage, et jaguks veel teile kõige sobivamaid aegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar