Seda, et sügis pole veel kalendri järgi alanud, ei tule õues olles meeldegi. Õues on just selline ilm, mis sügisega seostub - päike ei soojenda enam ning käib oluliselt madalamalt ning aeg-ajalt kastab külm vihm koos lõikava tuulega üdini märjaks. Kultuurihiis on aga tõeline seeneralli asupaik - kuuseriisikate kõrval laiutavad oma kübaraid puravikudaamid ning isaste isenditena edevad kärbseseened. Mururohelisest on saanud vahtralehevärviline.
Külma vihma said ka reedel muuseumi ja raba külastanud Kivilinna gümnaasiumlased. Ka eelmine neljapäev oli täis tegusid - ekskursioone ja vihjemängu. Reedel ja laupäeval meie muuseumivara uuendanud konservaatorid on aga minu silmis tõelised kangelased - ja mitte seepärast, et vanadelt asjadelt nüüd tolm süvitsi maha pestud, vaid see, kuidas asjadele uus elu antakse - imeline! Meie muuseumis karjatalli õppekeskuses on ka üleval näitus nende tegemistest. Tõeline Aja Lugu.
Sel kuul tahame esitada Hasartmängumaksu nõukogule projekti, et lõpuks ometi saaks kevadel hakata lapsed õues õppima - loomulikult meie muuseumi õues. Kooliprogramme ja aineid, mida õppida saab, leiab ka koduleheküljelt - programmide alt.
Järgmine nädal on täis tihedalt ekskursioone - vaid neljapäev on seni vaba. Siis aga ootab meist ühte ehk sõit Tartusse - turundustööd tegema. Positiivset vastust infopäeva korraldajatelt veel pole, kuid oleme selleks valmis. Kolmapäev on sünnipäevapäev ka. Saab head sööki.
Järgmisel nädalal oleme valmis ka selleks, et kell 15 saame muuseumi sulgeda vaid neljapäeval, sest oleme populaarsed ka laupäeval ning pühapäeval tähistame ju mihklipäeva! Õnneks on Tammsaare moosi keetmise huvilisi üsna mitu ning võime loota, et saab mekkida maitsvaid õuna-pohlamoose. Ah, et millest ma räägin?
Vihje: vaata vanemaid postitusi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar