Jutt on siis augustikuust, mitte mehest nimega August, kes vaatas august....
Esimene osa päevast hakkab peagi ühele poole saama ja "siis algab teine osa". Esimene osa ehk pärtlipäeva tähistamine on nüüdseks täiesti möödas - isegi pildid on juba albumis. Kel pole aega tervet albumit vaadelda, siis pildike siiagi. Kogu mahevahetuse kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et kes käisid, jäid rahule. Vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Tagasihoidlikumad olid tulnud raha vahetama, kuid said teistelt osalejatelt noomida, et loobusid koduõlle või muude saaduste kaasa võtmisest. Igal juhul lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks - järgmine kord saadakse kokku mihklipäeva tähistamisel -26. septembril kell 15.00. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetame mihklipäeva ilmaennustamist, mängime mänge ning näeme päriselt, kuidas saab lambavillast lõng. Kõik, kel on aga selleks ajaks saadusi kogunenud, siis võtke kaasa - vahetada võib kõike, millel oma "näpu maitse" juures on. Küll oli tänastel osalejatel kahju, et seda leiba ainult maitsmiseks on. Võib ka öelda, et kui viimased vahetajad kohale jõudsid, oli osa kaupa juba omanikku vahetanud.
Moosikonkurss lükkus samuti mihklipäevale, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha me seda Tammsaare moosi mõtet matnud ei ole.
Siis tulid pärtlipäeva kosjad - osades meie oma muuseumi ning ümberkaudsed inimesed. Materjal ise kokku otsitud ja kirjutatud ning ise selgeks õpitud. Tundus, et publikule meeldis - millegagi meid ei visatud ning naljakohtadel naerdi ka.
Pärtlipäeva lõpetuseks (tegelikult oli pärtlipäev 24.08.) olgu öeldud, et pärast seda muutus ilm sügiseseks ja kapsad keerasid päid.
Seltskond, kellele peagi hakkame ekskursiooni tegema, on esialgu veel vist rabas. Sügisene raba on ilus, selles pole mõtet kahelda, eriti sellise mõnusa sügisese ilmaga nagu täna - parasjagu päikest ja parasjagu pilvi.
Kella 17st läheb aga lahti tõeline pulmapidu - nii-öelda naaber-soosaare elanikud on katnud pulmalaua meie karjatall-õppekeskusse ning tähistavad oma abiellumist siin. Mis on neist ütlemata tore. Meie muuseumirahvaga anname omalt poolt parima, et muuseumikülastajatest kontvõõraid neile sinna eriti ei satuks. Välistada seda ju ei saa, sest õhtu lõpeb muinastulede ööga ning retkelised jõuavad siia pisut pärast 20t. Kell 21.30 süüdatakse lõke Kultuurihiies. Järvamaal on muinastulede ööd ikka aastaid tähistatud - lihtsalt sellise mõõtme on ta saanud teist aastat järjest.
Homme on aga Mari ja Liina - meie suilised- viimast päeva tööl.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar