Reede, 23. juuli 2010

Mitte lihtsalt muuseum vaid külastuskeskus

Kui EASi hindajad täna tulid projektirahastusest tehtud üle vaatama ja küsisid, et kas me ise ka mingeid probleeme näeme, siis isegi kui ma püüdsin mingit probleemi ette kujutada, ei tulnud mulle pähe muud, kui et me ei suuda kõiki tekkinud võimalusi operatiivselt ära kasutada. Mullu 4. septembril avatud püsiekspositsioon ning praegused uuendustööd on loonud ja loovad suurepärased eeltingimused peaaegu ükskõik mille korraldamiseks. Muidugi - niisama ei teki midagi ja talv otsa ning ka kevadel ja suvel on tehtud tööd selle nimel, et panna sellele suurepärasele "kehale" nii-öelda "riided selga" ehk siis luua võimalusi ära kasutavad programmid ja tegevused, mis ühtlasi nähtut-kuuldut toetavad ning tekitavad inimestest soovi tagasi tulla, sest midagi jäi proovimata, aga soov seda kogeda on ikkagi olemas. Ilmselt võtab ka aega, et inimeste teadvusse jõuaks info, et A. H. Tammsaare muuseumis võib veeta terve päeva ilma, et igav hakkaks. Ole sa siis kooliõpilane või pensioniealine. Muidugi "keerab meile käru" praegu meie kodulehekülg, mida me pole saanud viimased kuu aega uuendada, sest me lihtsalt ei saa seda inimest kätte, kes sellega tegeleb. Nii et heade turvasüsteemidega arvutiomanikud ei pääse üldse ligi, mõnel õnnestub leheküljele pääseda, aga meil puudub võimalus lehel infot uuendada. Palume vabandust ja teeme omalt poolt kõik, et see viga ruttu-ruttu saaks parandatud.

Mis veel EASi hindajate külaskäiku puudutab, siis oli äärmiselt südantsoojendav kuulata, kui hindajad ekspositsiooniga tutvudes nentisid: "Nüüd ma hakkan vaikselt aru saama, miks te selle muuseumiroti pälvisite." Arvestades seda, et nende hindamiskäigu ajal oli meil elektri-remonditööde tõttu ka elektrikatkestus, mistõttu ei saanud nad pooltki kogeda sellest, mida külastajad, siis oli see suur tunnustus. Muuseas - muuseumirott ootab külastajaid elumajas Tõe ja Õiguse toas. Meie muuseumirott on väga paimaias. Seevastu kirjanikuhärrale ei meeldi silitamine. Nojah, kellele meist niiväga ikka meeldib kui tänaval võõras inimene juurde astub ka patsutama või pintsaku alla pugema hakkab. Millegipärast on aga just kirjanikuhärra vahakuju paljude noorte kirjandussõprade jaoks vastupandamatu... Ärge mõistke mind valesti - pildistada võib temaga küll, aga külge löömist härra Hansen ei kannata. Ta oli ikkagi terve oma eluaja korralik pereisa ja ka pärast siitilmast lahkumist ei ole ta oma häid kombeid minetanud.

Eilne päev

Eile sai siis ka pisut kunstiga tegeldud. Aune arvas, et meist kolmest olen just mina see, kes karjapoisi raja graveeringute üle värvimisega kõige paremini hakkama saab. Noh - nii karjapoisi kirjaoskuse tasemel tuli see välja ka. Teate küll - maa külmand ja kärss kärnas ehk siis vedel värv ja pehme pintsel ja kitsad pilud, mida värvida... Lepime kokku, et väga lähedalt keegi neid tähti uurima ei hakka, eksju? :)

Olin jõudnud eilse postituse juba üles sättida, kui toimus veelgi kolm kohtumist, kus tuli jutuks meie 25-kroonine vaade. Külastajad olid saunikute tare juures ja mina sealt just möödumas. Tekkis vestlus stiilis - kes siin elasid ja siis ma muidugi ei saanud jätta küsimata, et kas nad ikka vaatasid 25-kroonist vaadet. Ja oh seda üllatust ja imestust ja ahhetamist. Minule jäi sisse hea tunne, nagu ma oleks mingi hiiglasliku heateo teinud - näiteks aidanud pimeda vanatädi üle tiheda liiklusega ristmiku. Muidugi sellise, kes tahtis üle ristmiku minna... :)

Tänasida toimetusi

Vaikus on hea. Vahelduseks on mõnus, kui oled elektriga seotud hüvedest ära lõigatud. Meie siis ka otsisime ennelõunal sellise vaikse paiga, kus elektrikatkestusest paanikasse sattunud tuletõrjesignalisatsioon ei pinisenud ja nautisime vahelduva pilvisusega ilma. Kord pimestavalt päikseline, siis tormieelne vaikus ja vihmapiisad. Ning madalalt-madalalt lendavad pääsukesed.
Mis elektritöödesse veel puutub, siis kaevikud on kadunud - ka saunikute peasissepääs on nüüd avatud ning mullakamakad omal kohal. Töömehed riisusid kenasti veel karjatee ka siledaks, et oleks parem kõndida. Nüüd sajab ka vihmake, mis rohu uuesti kasvama paneb. Päris ühel pool veel töödega pole - mingi ühendusjuhe on kuskil puudu, aga need väljakaevamised algavad pärast 2. augustit ja võtavad ühe tööpäevakese. Ühesõnaga - lõpp juba paistab.

Näitlejad said täna kingituseks peegli - siis neil on hea etenduse ajal vuntse kleepida.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar