Albu veresaunast möödus 150 aastat

See oli 1861 aastal, kui Albu mõisnik kutsus endale Tallinnast appi sõjaväe, et rahustada maha Eesti talupoegi. Eesti talupojad ei olnud rahul sellega kuidas sakste poolt tõlgendati Eesti Talurahvaseadust. Paljud talupojad otsustasid veel samal aastal lahkuda Eestist minna Krimmi, kus tsaar pakkus maad kohe pärisostmiseks ja väga soodsa hinnaga. Sellest kõigest võib pikemalt lugeda Eduard Vilde romaanist „Prohvet Maltsvet“. Samal teemal tegid Albu Põhikooli õpilased ettekanded eile, 1. detsembril Kukenoosi rehes, kus said eestlased sõdurite peksa kuni viimse hingetõmbeni – rahvasuus on see jäänud kõlama kui Albu veresaun. Meenutades neid tublisid mehi, kes 150 aastat tagasi oma õiguste eest seismise pärast karmilt karistada said, toimus tõrvikutes rongkäik Kukenoosist Albu rahvamaja ette. Seal seisab möödunud sündmuse mälestuskivi, ning Järva-Madise koguduse deakoon Rutt Süvari ees kõneledes mälestasime vägivallas lahkunuid.
Tänan Albu Põhikooli õpetajat Enda Trubokit, kelle eestvedamisel sai toimuma selle hetke ja nende inimeste mälestamine.

Eesti suuremad turismikorraldajad kiitsid Albu turismiettevõtjate teenuseid ja koostööd.

21. oktoobril toimus turismisihtkohta „Albu – Kõrvemaa värav“ tutvustav reis, mida konverentsiks nimetada on liiga vähe. Päeva eesmärgiks oli potentsiaalsete külastajate vahendamisega tegelevatele turismiettevõtetele tutvustada meie piirkonna turismiteenuseid. Algatuseks said julgemad elamusterohke mälestuse päikesetõusurabas. Teised aga tutvusid Albu mõisa ansambliga nii minevikus kui ka olevikus – giid Küllike andis osalejatele töölehed ning saatis nad kaardi abil parki tudeerima. Külalistest suurem osa oli ka varem käinud mõisas gruppidega, aga päikesepaistelisel jalutuskäigul Albu mõisas pargis avastati enda jaoks paljugi uut. Kaks gruppi kohtusid juba Seidla tuulikus, kus kahjuks tuli ilusa, tuulevaikse ilma tõttu leppida tuuleveski jahu jahvatamisega teoorias. Sellele järgnenud kohaliku rändkokka, Vilve pakutud maitsev toit ja tuuliku perenaise Triinu ahjusoe leib olid ka praktikas hõrgutavad.
Vargamäe näitas oma mitmekülgsest palet, tavalise ekskursiooni asemel tuli kõigil asuda teatrit tegema. Sel moel sai Tammsaare romaanide tegelastest ja nende iseloomust päris huvitava ülevaate. Lõpuks andsime külastajatel võimaluse Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses maha istuda ning kuulata ja näha veel teistegi teenuseid. Enamus osalejaist oleks meeleldi läinud ka kepikõndi proovima, kuid kahjuks sai aeg enne otsa.

Turismikorraldajatele meeldis, et traditsioonilise tutvumisreisi asemel pakuti neile hoopis midagi muud. Meie selle päeva kliendid tõid esile piirkonna mitmekülgsuse plussid ning kiitsid nähtud koostööd erinevate ettevõtete vahel. Koostöö kokkuleppeid ja ideid tekkis selle päeva jooksul väga erinevaid. Lisaks andsime neile kaasa CD meie kõigi ettevõtjate teenuste tutvustustega ning hulgaliselt ideid erinevate pakettide koostamiseks. Seega võib pidada üsna tõenäoliseks, et piirkonda kaasatakse ka turismikorraldajate marsruutidesse ja pakettidesse.

Sellega lõppes ka PRIA Leader programmi Järvamaa Arengu Partnerite toetusel teostatud projekt „KOOLITATUD TURISMIETTEVÕTJAD ON PIIRKONNA TUGEVUS!“, mis sai alguse 2010. aasta algul ning mille raames oleme koolitanud Albu valla territooriumil tegutsevaid ettevõtteid.
Projektis osalenute hinnangul pole aga tegemist lõpuga, vaid uute ideede ja koostööprojektide algusega.

Aune Suve
Projektijuht.

Sõna on eriti ilus kui ta kannab mõtet ja on pandud paberile

Täna istus grupp noori Vargamäe karjatallis (õppekeskuses) ning kirjutas kirjandeid. Nii tähistasime kirjanik A.H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esmailmumise 85. aastapäeva. Sellel aastal oli tegemist pilootprojektiga, mis oli mõeldud Järvamaa gümnaasiumide õpilastele. Lisaks võtsime gruppi Albu Põhikooli õpilased.
Teemadeks pakkusime välja:

Tõde ja õigus kui igavikuline romaan
(artiklikogumiku pealkiri)
Mäletus on lüli meie ja igaviku vahel
(A.H. Tammsaare artikkel)
Hobusevargastki saab veel asja, kui õigest otsast pääle hakata /…/
(A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ II osa)
/…/ õppige rahaga ümber käima, sest isamaad ja raha peab armastama
(A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ II osa)
Igal pool mujal on parem kui seal, kus oleme meie
(rahvaütlus)
Inimene on 80 aastat koolipoiss
(vanasõna)
Midagi on mäda Maarjamaal
(A.H. Tammsaare artikkel)

Kõige populaarsemaks osutus teema: Igal pool mujal on parem kui seal, kus oleme meie (rahvaütlus).

Nüüd aga tuleb meil kõik kirjandid läbi töötada ja noorte mõtted ning emotsioonid ära hinnata.
Parima kirjandikirjutaja kuulutame välja 27. jaanuaril Albu mõisas 9. võistulugemisel „Hansenist Tammsaareni“.

Uued kirjandid valmivad juba tulevikus.