Seal ta ongi, see Vargamäe!

Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest.

2012-01-27T21:55:00.001+02:00

Albu Põhikoolis toimus täna (27. jaanuaril) juba 9. korda õpilaste võistulugemine „Hansenist Tammsaareni. Pärast ennelõunast külaskäiku Tammsaare-Põhja tallu ehk Vargamäele, koguneti Albu mõisa, kus praegu tegutseb kool. Võistulugemisest võttis sel aastal osa 77 õpilast üle Eesti– Tartust, Rakverest, Pärnust, Kuresaarest ja mujalt, lisaks kolm õpilast välisriikidest, 2 Riia Eesti Põhikoolist ning üks neiu Aleksandrovka Keskkoolist (Krimmist). Õpilased jagati vanuste järgi gruppidesse ning iga vanuserühma tekstiesitust kuulas ja jälgis žürii. Nende otsuste põhjal selgitati vanusegruppide parimad ning anti välja eripreemiaid.
Noorem vanuserühm (5.-6. klass)
Eripreemia - Anastassia Koržova Albu Põhikool, õpetaja Enda Trubok
Eripreemia - Maria Kraav Albu Põhikool, õpetaja Enda Trubok
Eripreemia - Elisabeth Klementi Pärnu Koidula Gümnaasium, õpetaja Ebe Saarna
III koht - Maarja Tiits Jõgeva Ühisgümnaasium, õpetaja Inga Reinumägi
II koht - Karl Oskar Stalte Riia Eesti Põhikool, õpetaja Anne Laur
I koht Helena Harriet Tamm Viljandi C. R. Jakobsoni Gümnaasium, õpetaja Kaia Pihlak
Keskmine vanuserühm (7.-8. klass)
Eripreemia - Ingeri-Helena Kakko Albu Põhikool, õpetaja Enda Trubok
Eripreemia - Elma Petersone Riia Eesti Põhikool, õpetaja Anne Laur
Eripreemia - Rasmus Rääk Tartu Mart Reiniku Kool, õpetaja Silja Russak
III koht - Maria Pihlak Saaremaa Ühisgümnaasium, õpetaja Rita Ilves
II koht - Anett Pullerits Rakvere Gümnaasium, õpetaja Aili Teedla
I koht - Johannes Mooste Tallinna Reaalgümnaasium, õpetaja Piret Järvela
I Vanem vanuserühm (9.-10. klass)
Eripreemia - Annika Vorobjova Tartu Tamme Gümnaasium, õpetaja Piibe Leiger
Eripreemia - Eliise Visk Põltsamaa Ühisgümnaasium, õpetaja Sirje Ääremaa
Eripreemia - Kristel Altsaar Tartu Tamme Gümnaasium, õpetaja Piibe Leiger
III koht - Maria Johanna Kull Tartu Erakool, õpetaja Kai Taba
II koht - Sten Laansoo Nõmme Erakoool, õpetaja Anu Rooseniit
I koht - Rene Tammleht Tallinna Õismäe Gümnaasium, õpetaja Laura Saidla
II Vanem vanuserühm (11.-12. klass)
Eripreemia - Janet Õunapuu Rakvere Gümnaasium, õpetaja Aili Teedla
Eripreemia - Epp-Leen Kalda Rapla Ühisgümnaasium, õpetaja Koidula Takk
III koht - Arni Omler Rakvere Gümnaasium, õpetaja Aili Teedla
II koht - Kauri Kaljuste Miina Härma Gümnaasium, õpetaja Ivika Hein
I koht - Ringo Ramul Rakvere Gümnaasium, õpetaja Aili Teedla

Järvamaa Mõisakoolide Ühenduse eripreemia pälvis Albu mõisakooli õpilane Maria Kraav.

Seejärel esitasid oma teksti veel kord kõikide vanuserühmade esikoha omanikud, misjärel kogunes žürii taaskord, selgitamaks välja peapreemia laureaat.
9. Hansenist Tammsaareni võistulugemise võitis Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilane Rene Tammleht. Rene lõpetas mullu Albu Põhikooli ning vanematekodu on Tammsaare väljamäe naabruses.

Ühtlasi kuulutas A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel välja I kirjandi kirjutamise võistluse võitja. Kirjandeid kirjutati Vargamäel romaani „Tõde ja õigus“ I osa esmailmumise 85. aastapäeva puhul Vargamäel novembri alguses. Konkursi võitis Paide Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Henri Pent.

Täname peakorraldajat Albu Põhikooli emakeele õpetajat Enda Trubokit ning kõik teisi abilisi ja toetajaid.

Homme, 28. jaanuari hommikul istub 35. korda koos A.H. Tammsaare nimelise Albu Valla Kirjanduspreemia žürii, et valida välja lugejapreemia laureaat ning õpilastööde hulgast 2011.a. A.H. Tammsaare nimelise Albu Valla Noorte Kirjanduspreemia laureaadid. Žürii esimees on Kalju Kertsmik.
Samal päeval, kell 12.00 – 15.00 toimub juba 32. Tammsaare rahvamatk Järva-Madise vallamaja juurest üle Vargamäe Simisalusse. Kõik huvilised on oodatud matkama. Peakorraldaja Albu Valla Rahvamajade juhataja Malle Lomp.

32. TAMMSAARE RAHVAMATK

2012-01-12T12:53:00.000+02:00

Toimub 28. jaanuaril 2012 algusega kell 12.00

Registreerimine algab kell 11.00 Järva-Madise vallamajas. Kell 12.00 kuulutatakse välja XXXV A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia laureaat.
Retk kulgeb mööda matkarada Järva-Madiselt üle Kodru raba Vargamäele ja sealt läbi metsa üle Jägala jõe Simisalusse. Matkarajal põnev vahepeatus
* Vargamäel omad tegemised
* Kõigi nende vahel, kellel rahvamatka osalejakaardil viie aasta templid, loositakse Simisalus välja auhinnad.
* Simisalus ootab soe matkasupp ja soojendavad tegevused
* Matk lõpeb Simisalus, bussid toovad matkajad tagasi vallamaja juurde hommikuse marsuudi kaudu.

MATK TOIMUB ILMAST OLENEMATA KAS SUUSKADEL VÕI JALGSI.
Matk toimub "Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa” sarja I etapina.
Osavõtutasu täiskasvanutele 60 senti. Registreerimisel saab osta toidutalongi 1.50 (supp, leib ja tee). Avatud on ka toitlustuspunkt.
Toetajad: Albu Vallavalitsus ja Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.
Bussiajad: Orgmetsast 11.00, Ahula koolimaja juurest 11.10, Seidlast 11.15, Kaalepist 11.20, Lehtmetsa-Ristilt 11.00, Albust 11.15, Männilt 11.20.
Tule matkama!

IX Hansenist Tammsaareni võistulugemine 2012

2012-01-12T12:40:00.001+02:00

Ootame kõiki Tammsaare-huvilisi õpilasi nii Eestist kui välismaalt kirjaniku loomingu rahvusvahelisele võistulugemisele reedel, 27. jaanuaril 2012 Albu mõisa.
Oodatud on ka eesti keelt teise keelena õppivad noored.

Sihtgrupiks on V-XII klasside õpilased(10-19-aastased). Hindamine toimub 3 vanuserühmas: V-VII klass; VIII-IX klass; X-XII klass. Osalejate piirarvuks on 100. Hindamiskomisjoni kuuluvad tuntud näitlejad, lavastajad ning avaliku elu tegelased.
Esitada tuleb peast kuni 5-minutiline katkend või pala Tammsaare loomingust. Vanuserühmade võitjad võistlevad peapreemiale.
Registreerida tel +372 3853727 või albupk@albu.ee 20.jaanuariks 2012(esineja ees- ja perekonnanimi, klass/vanus, kool, repertuaar, tel või e-mail, juhendaja nimi).

Laupäeval,28.01.Tammsaarele pühendatud matkast ja tutvumisõhtust osavõtjatel lisada :osalen rahvamatkal(öömaja organiseerimiseks) ja/või tutvumisõhtul.
NB! Välismaal elavail osavõtjail palun teatada osalejate arv hiljemalt novembri alguseks.

REGISTREERI SIIN ÜRITUSELE!

Päevakava

Reedel, 27. 01.2012

10.00 SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel külastamine
11.00 Registreerimine Albu mõisas
11.30 Avamine
12.00 Võistulugemine
14.00 Lõunasöök Albu Toiduaidas/ekskursioon Albu mõisas
15.30 Kokkuvõtted võistulugemisest
16.00 Võistulugemine peaauhinnale
16.30 Lõpetamine
17.00 Küünalde süütamine Järva-Madisel A. H. Tammsaare ausamba juures
17.30 Tutvumisõhtu välismaa osalejatega
19.00 Majutamine.
Rakvere teatri etendus "Kui Harry kohtas Sallyt" Albu rahvamajas kell 19.00 (Pilet 9 EUR, õpilasele, pensionäridele 8 EUR)

Laupäeval, 28.01.2012
12.00-15.00 A. H. Tammsaarele pühendatud Albu valla rahvamatk (jalgsi või suuskadel)marsruudil Järva-Madise – Simisalu (u 8 km). Simisalus pakutakse sooja suppi ja teed väikse lisatasu eest. Bussid toovad rahva stardipaika tagasi.
Palume kaasa võtta soojad riided ja mugavad jalanõud.

Enda Trubok
projektijuht
Albu Põhikool
Albu vald
73 402 Järvamaa
Tel +372 3853728;
+372 55699341

Jõulud Vargamäel

2011-12-06T11:21:00.007+02:00

Kuigi talv peaks olema juba kohal on väljas märg ja vihmane. Lootus on, et veel saabuva nädala lõpul tuleb lumi ja maa kattub valge lumega. Teine lootus on veel - Jõulud on kohe saabumas, pühapäeval on juba III advent. Kutsume kõiki koos perede ja sõpradega sellel päeval Vargamäele.

JÕULUD VARGAMÄEL
PEREPÄEV
11. detsember kell 11.00-15.00

Ootame kõiki osasaama rohkem kui 100 aastat vanadest jõulukommetest – katsume jõudu, osavust ning nutikust – mängime ja laulame.
Meil ei ole jõuluvana, kuid jõulusokk või –hani tuleb kindlasti.
Meisterdame väikeseid kingitusi ja jõulukaunistusi. Kuum tee ja pühadesai on laual.

TULE TERVE PEREGA JA SAA OSA.

Teistel päevadel pakume võimalusi kollektiividele ja meeskondadele oma ühine jõulupidu läbi viia meil - pakume juurde huvitava programmi ning koostööpartnerite abil kõhutäie süüa. Loe lähemalt muuseumi kodulehelt:http://tammsaare.albu.ee/index.php?id=137

____________________________________________________

Birgit Itse on endiselt mõtetes meiega ja nii juhtub, et saabuvad temalt mõned luuleread - tahaksin täna hommikusi teiega jagada:

Tõe ja õiguse pärast
tehakse koletuid tegusid.
Tõe ja õiguse nimel
vannutakse,
sajatatakse,
kahetsetakse.
Tõe ja õiguse eest
minnakse võõrale maale,
võideldakse ja tapetakse,
Tõe ja õiguse tõttu
kuuleme valet,
saame haiget ja
sureme haavadesse.

Ometi võiks elada,
jagada rõõmu,
olla kodus, kiita ja
tegutseda ühiselt igaüks oma tões ja õiguses,
teadmises,
et iga tõde ja õigus
on hindamatult väärtuslik.

Albu veresaunast möödus 150 aastat

2011-12-02T10:28:00.002+02:00

See oli 1861 aastal, kui Albu mõisnik kutsus endale Tallinnast appi sõjaväe, et rahustada maha Eesti talupoegi. Eesti talupojad ei olnud rahul sellega kuidas sakste poolt tõlgendati Eesti Talurahvaseadust. Paljud talupojad otsustasid veel samal aastal lahkuda Eestist minna Krimmi, kus tsaar pakkus maad kohe pärisostmiseks ja väga soodsa hinnaga. Sellest kõigest võib pikemalt lugeda Eduard Vilde romaanist „Prohvet Maltsvet“. Samal teemal tegid Albu Põhikooli õpilased ettekanded eile, 1. detsembril Kukenoosi rehes, kus said eestlased sõdurite peksa kuni viimse hingetõmbeni – rahvasuus on see jäänud kõlama kui Albu veresaun. Meenutades neid tublisid mehi, kes 150 aastat tagasi oma õiguste eest seismise pärast karmilt karistada said, toimus tõrvikutes rongkäik Kukenoosist Albu rahvamaja ette. Seal seisab möödunud sündmuse mälestuskivi, ning Järva-Madise koguduse deakoon Rutt Süvari ees kõneledes mälestasime vägivallas lahkunuid.
Tänan Albu Põhikooli õpetajat Enda Trubokit, kelle eestvedamisel sai toimuma selle hetke ja nende inimeste mälestamine.

Eesti suuremad turismikorraldajad kiitsid Albu turismiettevõtjate teenuseid ja koostööd.

2011-12-02T10:26:00.002+02:00

21. oktoobril toimus turismisihtkohta „Albu – Kõrvemaa värav“ tutvustav reis, mida konverentsiks nimetada on liiga vähe. Päeva eesmärgiks oli potentsiaalsete külastajate vahendamisega tegelevatele turismiettevõtetele tutvustada meie piirkonna turismiteenuseid. Algatuseks said julgemad elamusterohke mälestuse päikesetõusurabas. Teised aga tutvusid Albu mõisa ansambliga nii minevikus kui ka olevikus – giid Küllike andis osalejatele töölehed ning saatis nad kaardi abil parki tudeerima. Külalistest suurem osa oli ka varem käinud mõisas gruppidega, aga päikesepaistelisel jalutuskäigul Albu mõisas pargis avastati enda jaoks paljugi uut. Kaks gruppi kohtusid juba Seidla tuulikus, kus kahjuks tuli ilusa, tuulevaikse ilma tõttu leppida tuuleveski jahu jahvatamisega teoorias. Sellele järgnenud kohaliku rändkokka, Vilve pakutud maitsev toit ja tuuliku perenaise Triinu ahjusoe leib olid ka praktikas hõrgutavad.
Vargamäe näitas oma mitmekülgsest palet, tavalise ekskursiooni asemel tuli kõigil asuda teatrit tegema. Sel moel sai Tammsaare romaanide tegelastest ja nende iseloomust päris huvitava ülevaate. Lõpuks andsime külastajatel võimaluse Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses maha istuda ning kuulata ja näha veel teistegi teenuseid. Enamus osalejaist oleks meeleldi läinud ka kepikõndi proovima, kuid kahjuks sai aeg enne otsa.

Turismikorraldajatele meeldis, et traditsioonilise tutvumisreisi asemel pakuti neile hoopis midagi muud. Meie selle päeva kliendid tõid esile piirkonna mitmekülgsuse plussid ning kiitsid nähtud koostööd erinevate ettevõtete vahel. Koostöö kokkuleppeid ja ideid tekkis selle päeva jooksul väga erinevaid. Lisaks andsime neile kaasa CD meie kõigi ettevõtjate teenuste tutvustustega ning hulgaliselt ideid erinevate pakettide koostamiseks. Seega võib pidada üsna tõenäoliseks, et piirkonda kaasatakse ka turismikorraldajate marsruutidesse ja pakettidesse.

Sellega lõppes ka PRIA Leader programmi Järvamaa Arengu Partnerite toetusel teostatud projekt „KOOLITATUD TURISMIETTEVÕTJAD ON PIIRKONNA TUGEVUS!“, mis sai alguse 2010. aasta algul ning mille raames oleme koolitanud Albu valla territooriumil tegutsevaid ettevõtteid.
Projektis osalenute hinnangul pole aga tegemist lõpuga, vaid uute ideede ja koostööprojektide algusega.

Aune Suve
Projektijuht.

Sõna on eriti ilus kui ta kannab mõtet ja on pandud paberile

2011-11-04T20:28:00.002+02:00

Täna istus grupp noori Vargamäe karjatallis (õppekeskuses) ning kirjutas kirjandeid. Nii tähistasime kirjanik A.H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esmailmumise 85 aastapäeva. Sellel aastal oli tegemist pilootprojektiga, mis oli mõeldud Järvamaa gümnaasiumide õpilastele. Lisaks võtsime gruppi ka Albu põhikooli õpilased.
Teemadeks pakkusime välja:

Tõde ja õigus kui igavikuline romaan
(artiklikogumiku pealkiri)
Mäletus on lüli meie ja igaviku vahel
(A.H. Tammsaare artikkel)
Hobusevargastki saab veel asja, kui õigest otsast pääle hakata /…/
(A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ II osa)
/…/ õppige rahaga ümber käima, sest isamaad ja raha peab armastama
(A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ II osa)
Igal pool mujal on parem kui seal, kus oleme meie
(rahvaütlus)
Inimene on 80 aastat koolipoiss
(vanasõna)
Midagi on mäda Maarjamaal
(A.H. Tammsaare artikkel)

Kõige populaarsemaks ostus teema: Igal pool mujal on parem kui seal, kus oleme meie (rahvaütlus).

Nüüd aga tuleb meil kõik kirjandid läbi töötada ja noortemõtted ning emotsioonid ära hinnata.
Parima kirjandikirjutaja kuulutame välja 27. jaanuaril Albu mõisas 9 võistulugemisel „Hansenist Tammsaareni“.

Uued kirjandid valmivad juba tulevikus.

ŠOTIMAAL TUNTAKSE OMA KIRJANIKE ÜLE TÕELIST UHKUST

2011-11-04T15:18:00.004+02:00

Šotimaa ja tema kirjanikega tutvusime 24.-29.oktoobrini ning kahekesi, projektijuht Birgit Itse ja mina muuseumi juhatajana. Programmi olime endale kokkupannud väga tiheda. Sõna otseses mõttes sadadest šoti kirjanikest valisime välja: James Matthew Barry, Robert Burns, Thomas Carlyle, Sir Walter Scott ja Robert Louis Stevenson. Kõigi nende looming on kindlasti tuntud ka eesti lugejatele. Alustades lapsepõlvest ja James Barry Peeter Paani lugudest. Väikeses Kirriemuiri linnakeses (Ediburghist u. 150 km põhjasuunas) on pea igal väljakul olemas Peeter Paani kujuke. Linna infopunktis võttis meid vastu meeldiv naisterahvas, kes jagas hulga informatsiooni nii Barry pärandi kui ka piirkonna teiste vaatamisväärsuste kohta. Tema juhendamisele leidsime ka tillukese valge maja, mis paistis pruunide majade keskelt hästi silma – seal oligi näitekirjaniku sünnikodu, tänapäeval muuseum. Meie mõistes tõesti imetillukestest tubades ringi vaadates saime esimese meeldiva kogemuse osaliseks. Lisaks meile otsis usinasti informatsiooni üks lastega perekond – laste ja vanemate hasarti oli kõrvalt väga tore vaadata. Veidi uurides saime teada, et sealgi oli samal ajal koolivaheaeg ja pere võtab alati siis selliseid ringkäike ühiselt ette. Ideid saime sellest väikesest majast juba mitmeid. Järgmisena võtsime endale ette Šotimaa rahvusliku luuletaja Rober Burnsi, kuid selleks tuli meil kõigepealt sõita Šotimaa lõunaossa. Jõudes väikesesse külasse nimega Alloway, saime küll kahjuks ajalise piirangu tõttu vaid põgusalt tutvuda sealse luuletaja loo esitlusega, kuid tundsime ära selle mehe olulise rolli šotlaste jaoks. Ja leidsime, et neil on olemas eestikeelne tõlge aastast 1959. Väikesest külast oli saanud selle aasta algul tõeline Burnsi keskus ja nende suurejoonelised plaanid tõotasid vaid parimat.
Vahetasime nendega kontaktid ja usume edasisse toredasse koostöösse. Esimene päev oli õhtusse jõudmas, kuid olime otsustanud jõuda järgmise päeva eesmärkidele võimalikult lähedale. Nii jõudsimegi õhtupimeduses Ecclefechan’i külakesse, kus oli sündinud kirjanik-filosoof Thomas Carlyle, veel samal õhul istusime koos Carlyle’i uurija Mary Hollandiga, pika jutuajamise käigus leidsime meie A.H. Tammsaare ja nende Thomas Carlyle ühiskonnatunnetuses nii palju ühist ja samas tekkis ka hulgaliselt ideid, kuidas võiks teha nendega koostööd. Uus päev tõi meie päeva seikluse, et leida ülesse koht, mis on olnud nii paljudele Šotimaa kirjanikele ja kunstnikel inspiratsiooni andjaks – me leidsime imelise Šotimaa maastiku keskelt talu nimega Craigenputtock. Koha endisaegne võlu oli kahjuks hetkel vaid aimatav, aga keskkond selle ümber tõeliselt inspireeriv ka meie jaoks. Ülejäänud osa päevast käisime taas Robert Burnsi jälgedes, Dumfries’i nn. maakonnamuuseumit väisates ning ühes Burnsi nimelises vanas veskis (mis oli ka tema elukohaks olnud) olevat ekspositsiooni vaadates. Nii tore oli taas tõdeda, et koolivaheaeg on täies hoos ja muuseum perede poolt hõivatud, kes kõik tegelesid mõne pedagoogilese programmi läbimisega. Taas oli üks päev õhtusse jõudnud –päeva väikese analüüsiga saime kirja mitmeid ideid. Kolmapäev taas Dumfries’is ja taas Rober Burns – kelle suurus šotlaste jaoks hakkas meie jaoks muutuma mõõtmatuks. Külastasime rahvalaululiku järjekordset kodumuuseumi –ning käsime kalmistul, kuhu oli rahva poolt rajatud kirjanikule mausoleum ja kuhu tema põrm ümber paigutati 1834. aastal. Selle päeva viimaseks sihtkohaks sai Ellisland Farm. Tegemist oli ehk Vargamäe muuseumile kõige sarnasema muuseumiga. Meie jaoks ehk kõige uudsem enamike muuseumide juures oli see, et need kõik kuulusid mõnele fondile, klubile või seltsile, kes toetasid muuseumide tegevust ning kelle liikmetele pakkusid muuseumid erinevaid kultuuriprogramme. Ellisland oli äärmiselt armas kohake, mis oli saanud luuletajale tõeliseks inspiratsiooni allikaks. Õhtuhämaruses ette võetud seiklus Ecclefechani kirikuaeda kandis eesmärki leida Thomas Carlyle'i kalm. Pärast mõningat taskulambivalguses otsimist õnnestus perekonna rahupaik ning järeltulijate püstitatud monument ka leida. Kardan, et Metsakalmistult Anton Hanseni hauakivi on palju keerulisem leida. Reedese päeva alguseks kohtusime Thomas Carlyle’i muuseumi direktoriga ning tutvusime selle ekspositsiooniga. Edasi viis teekond juba läbi imelise päiksepaistelise Šotimaa tagasi Edinburghi, kus meid ootas ees tõeline üllatus – teisel pool silda seistes jäi mulje, et eemal on mingi eriti huvitav
katedraal aga kohale jõudes leidsime end sir. Walter Scott’i mälestussamba juurest. Muidugi ei jätnud me šotlastele mainimata, et tegemist on nüüd sir Walter Scotti katedraaliga - oli midagi, mille üle koos naerda. Katedraali mõõtmetes oleva monumendi ümber olev pargike oli rahvast täis: kes pildistas, kes astus välja ausamba liftist, sest oli lunastanud võimaluse samba rõdult Edinburghi kesklinna kaeda. Ainus mõte, mis sellel hetkel tekkis oli võrdlus Tallinnas asuva Tammsaare pargiga ja seisukohaga, et pargis istuv kirjaniku kuju on liiga suur. Vastavalt kirjaniku olemuse suurusele ja tähtsusele eestlaste jaoks võnuks see olla veel suurem. Edinburghis või ka mujal Šotimaal ringi liikudes hakkas silma, kuidas kasutatakse ära kirjanike nimesid ja nende loomingut – kõikjal võis märgata silte Carlyle house (sellenimelises me muide elasime kaks päeva), Burns restaurant, Scotti pub’i või leidsime menüüst Barry magustoidu.
Meie reisi viimase õhtu sisustas Kirjanduslik Pubituur. Nimi võib olla siiski petlik – jah, eks kirjanik on ka inimene ja armastasid nemadki käi meelt lahutamas –meie ees seisis aga kaks näitlejat, kes kahetunnise Edinburghi jalutuskäigu ja peatuspaikade ajal suutsid meile anda väga hea näitemänguga tõsise ülevaate Edinburghis tegutsenud kirjanikest. Isegi ehedalt šoti keelt saime me siin kuulda. Oma reisi päris viimaseks sihtkohaks olime valinud südalinnas asuva kolme kirjaniku muuseumi - Sir Walter Scott, Robert Louis Stevenson, loomulikult oli kolmas taas Robert Burns. Selles muuseumis oli galerii ka tänapäeva kirjanikest, teiste hulgas ka Ian Rankin – väga tuntud nimi kõigile kriminaalromaanide armastajatele.
Reis oli meeldejääv ja väga õpetlik, saime hulgaliselt häid ideid ja mitte vaid meie oma muuseumi jaoks, mõtteid tekkis ka siinse piirkonna esitlemiseks ning koostööks Eesti Kirjanike Muuseumide Ühinguga. Tore oli ka saada tagasisidet ja kiitust oma ala asjatundjatelt – Šotimaal tegutsevatelt turismispetsialistidelt, kes ei pidanud paljuks analüüsida muuseumi veebiturundust ning anda meile sellekohast tagasisidet.
Täname südamest PRIA Leader programmi ja Järvamaa Arengu Partnerid, kes toetasid meie projekti „Kirjandusturismi parimad näited Šotimaal“.

Aune Suve
SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel juhataja.

Sügiskünd ja lehesadu

2011-10-06T11:32:00.002+03:00

Sügiskünd Vargamäe näidispõllul on tehtud! Aitäh, Pearu! Lehesadu on ka alanud - tuule ja tormi abil on vahtrad peaaegu paljad.

Sügisene kõrghooaeg on seega täies hoos - nädal, mis algab 17nda oktoobriga on juba gruppidest tulvil - seega palume kaaluda muuseumisse tulekuks muud päeva! Ruumi on näiteks järgmises nädalas, välja arvatud 12. oktoobril - see päev on broneeritud.

Ja head Tallinna-Harjumaa grupid - palun avaldage oma bussijuhtidele survet, et nad ei tuleks üle Aegviidu - see koht on üles kaevatud ja seal tuleb teil foori taga seista. Kasutage muuseumi koduleheküljel olevat juhendit siia sõitmiseks - võidate ajas ja närvikulus! Ehk siis tulge üle Lagedi, Peningi, Alavere...

Üsna mitu juhust on olnud, kus kokkulepitud saabumise aeg lükkub edasi pool tundi või rohkemgi, sest bussijuht on "ise paremini teadnud". Kui pärast teid ei ole ühtki gruppi, siis pole hilinemisest ka väga hullu, aga kui me mingist hetkest peame hakkama teenindama kedagi teist, siis jääb teie ekskursioon lihtsalt lühemaks.

Täname mõistvuse eest!

Kõike head ja kohe palju

2011-10-02T14:53:00.002+03:00

Nii võib vist tänase Mahevahetuse ja moosikonkursi kohta öelda küll. Moosikonkursil oli 7 õuna-pohlamoosi ning mahevahetusel sai maitsta ja kaasa vahetada kõrvitsakrõpsu, kõrvitsat, suvikõrvitsat, nartsissisibulaid, mitut sorti moosi, mahla, füüsalit ja muudki. Palju põnevaid maitseid oli ka moosikonkursil - kõik seitse olid erinevad - moose oli nii hapusid kui ka magusaid ja ka neid, mis sobisid ühtviisi pannkoogi ja verivorsti kõrvale.

Mina, kes ma esindasin seda osa elanikkonnast, kes pohlamoosi (üldjuhul, kui just pole vaja žüriis olla) ei söö, üllatusin meeldivalt. Kui juhtub see, mis juhtuda võiks, siis 2012. aastal soetan kindlasti endale ka poelettidelt ühe purgi seda õuna-pohlamoosi, mille tööpealkiri on Tammsaare lemmikmoos ja moosi autoriks Claire Miljukova, Albu vallast.

Järgmisel aastal jälle!

Pilte vaadake albumist!

Meie rebane

2011-09-17T11:29:00.003+03:00

Sellise pealkirjaga novell on Anton Hansen Tammsaarel täitsa olemas. Selline tore noorte-jutustus.

Miks see järsku päevakajaliseks muutus on see, et viimase nädala jooksul on muuseumi külastajad kohanud meie rebast. Üks rebasekutsikas tunneb end üsna koduselt - maiustab õunaaias kuldrenettidega ja vaatab meid, justkui need oleks tema õunad. Täna hommikul aga jahtis ta taas põllul putukaid. Eks te vaadake ise.

Video Meie rebane

Jutustuse huvilistele olgu ära toodud katkend:

"Selliste mõtetega Kirep kõndis mööda põlenud maad mustunud noorte tüvede vahel. Ta kõndis siin kaua, kõndis veel siiski, kui selleks polnud enam mingit tarvidust. Ilm kiskus juba videvikule, aga metsavaht Kirep ei saanud tulemaalt ikkagi veel minema. Ja kuigi ta viimaks seadis sammud kodu poole, jäi ta veel mitu korda seisatama, et tagasi vaadata.

Lõpuks ometi jõudis ta põlemata metsa alla, suurte mändide vahele. Aga siin ta kuulis äkki heledat kiunumist, mis kostis põlenud maa-ala poolt. Mis see küll võiks olla? Kirep kuulatas. Nüüd kostis selgesti, et ei häälitse mitte üks, vaid mitu looma.

Kirep hakkas minema häälte sihis. Ta läks tasa ja targu, seisatades ja kuulatades. Kui kiunumine kostis üsna lähedalt, ta jäi hoopis seisma, et jõuda otsusele, kas see läheneb või kaugeneb. Nähtavasti tulid kiunujad lähemale, metsavahile vastu, nagu loodaksid nad temalt abi ja armu. Ja et neid mitte hirmutada, jäi Kirep paigale ja ei liigutanud oimugi. Silmadki surus ta pilukile, sest ta teadis, et nende elavat läigetmärkavad metsloomad kõige kergemini.

Nõnda kulus ehk minutit kümme. Siis Kirep pani tähele, et mustal põlenud maapinnal liigub midagi punakaspruuni. „Rebasepoeg,“ lausus metsavaht endamisi ja muutus peaaegu puupostiks. „Tähendab, ema on tule tõttu pojad maha jätnud. Siin peab kusagil olema rebaseauk.“

Kirep laskis kiunuja rebasepoja üsna ligi tulla ja kargas teda siis kinni võtma. Aga sel olid juba üsna väledad jalad. Nagu väike kera veeres ta mustunud männitüvede ja küngaste vahel. Kirep jõudis talle küll jooksul järele, kuid selle ajaga, kus ta kummardus loomakest kinni võtma, oli see ikka käte vahelt läinud. Mitmed korrad laskus Kirep käpuli ja isegi kõhuli, nii et määris enda üleni tahmaseks, aga rebasepoeg vilas ikka veel tihenevas videvikus."

Mis juhtus enne ja mis pärast, otsige üles.

Minge metsa!

2011-09-07T14:24:00.003+03:00

Ausalt! Sest konkurss Tammsaare Moos 2011 läheneb ja selleks, et oleks õuntele lisaks ka pohlad, mida kirjanikuhärra lemmikmoosi sisse panna, tuleb ju metsa minna!
Me oleme siin püüdnud ise mõistatada ja ka targematega konsulteerinud, aga ega me päris täpselt välja pole mõelnud, kas see peaks olema pohlamoos õuntega või õunamoos pohladega. Pohlade seedimist soodustav toime on teada, aga lihtsalt pohlamoos oli ehk maohaigele härra Hansenile liig hapu? Faktid puuduvad.
Moosikeetjate motiveerimiseks olgu lisatud, et sel aastal oleme moosikonkursile kampa saanud AS Põltsamaa Felixi. Kui kõik läheb nii hästi, nagu me tahaksime, siis võiks 2013. aastal osta A.H. Tammsaare lemmikmoosi, mis keedetud tänapäevase retsepti järgi.
Aitäh Felix'ile meiega kaasa mõtlemast!

Ja MAHEVAHETUS tuleb ka. Ikka 2. oktoobril. Kell 12 hakkab ja 15ni kestab. Ehk siis samal ajal moosikonkursiga. Eelmisel aastal vahetati näiteks puuvilju, hoidiseid (seened, kurgid, suvikõrvits jpm) ravimtaimi, mett, mahla, moosi ja muudki.

Mullu pärtlipäeval alguse saanud ettevõtmise käigus saab vahetada hoidiseid, aia-ja metsa-ande ning põllusaadusi. Igaüks võib tuua kohale oma magusaid ja soolaseid hoidised ning neid teistega vahetada. Vahetuses osalevad hoidised peavad olema arusaadavate siltidega, kus on kirjas nii hoidise koostis kui ka valmimisaeg. Vahetusse minevaid saadusi peab olema vahetaja soovi korral võimalik kaaluda ning pakendada.

Kes toovad konkursile moosi või kohale vahetuskaupa, need saavad meie mohklipäevahõngulistel tegemistel osaleda tasuta, teistel on võimalus saada pileti (ja hää kraami võrra) rikkamaks.

Sügisene ekskursiooniralli on ka alanud ja palume ikka endast teada anda kui olete suurema grupiga tulemas. Et ei juhtuks nii nagu ükspäev juhtus, kus broneeritud ekskursioone polnud võimalik kvaliteetselt läbi viia, sest ühe kooli õpetajad viisid ette teatamata ja iseseisvalt läbi ekskursioone oma kooli õpilastele. Kahju oli nii nendest õpilastest, aga eriti neist, kes juba kevadel meie teenused ette broneerisid.

Taevas Vargamäe kohal

2011-08-27T12:49:00.003+03:00

Augustikuu kaheksateistkümnes õhtu oli maagiline. Maagiliselt ilus. Postituse pilt on ainult üks kümnetest, mis tol õhtul tehti. Mõned said pildialbumisse kataloogi Võrgutav Vargamäe. Minge kiigake kindlasti.

Jah, me lubame neid kasutada, aga ainult viidates autorile.

Eraldi albumis on üleval ka Võistutantsimise pilte, teiste seas on ka pilt auhinnast nimega Rändav Pastel, samuti osalenud rühmadest, publikust, žüriist ja vähemalt üks Untsakas on ka pildile jäänud.

Järgmisel nädalal läheb ilmselt ralliks - ekskursioonide kirja panemise ralliks. Sellega on nagu ikka - varasematele broneerijatele soovitud aeg. Arvestage siis ikka ekskursioonile poolteist tundi. Julgustame ka kõiki klõpsama teemat Koolipäev muuseumis. Rõhutan siinkohal veel kord, et tunniplaanis olevad tunnid valmistatakse ette muuseumis ja tundi annavad muuseumitöötajad, seega õpetaja(te)l on ainult kaasa tulemise rõõm. Kool ning õpilased saavad aga transpordi võrra vähemalt õueõppetunnid soodsamalt.

Moosikeetjatel aga soovitame pohlale minna, sest käesoleva aasta konkurss Tammsaare Moos 2011 läheneb - see on siis 2. oktoobril ja sel korral on korraldustoimkonda kaasatud ka Põltsamaa Felix. Täpsemalt konkursist aga juba septembri alguses. Tuletame siis meelde, et kirjanikuhärra lemmikmoos oli õuna-pohlamoos, mida ta ka ise keetis, aga mille retsepti (sh õunte-pohlade suhet) pole säilinud. Parim moos selgub rahvahääletuse tulemusena.

Samal päeval toimub ka Mahevahetus, kus saab siis aiasaadusi-hoidiseid omavahel vahetada. Seega aia-, põllu-ja metsasaadused purki ning 2. oktoobril Vargamäele!

Et mihklipäevast ainult söömapidu ei kujuneks, siis pakume teile kuulamiseks-vaatamiseks ka Albu valla tublisid kodu-uurijaid, kes samal päeval oma töid ette kannavad.

Palju tantsurõõmu

2011-08-22T10:14:00.002+03:00

On asju, mida ei saa ega tohigi rahasse ümber arvutada, sest neid ei saa raha eest osta.
Jah, kuigi jaapani pulmades on palgalised sugulased ja muud säärast, aga Vargamäe Võistutantsimisel olid emotsioonid ausad. Oli siirast rõõmu, oli üllatust, võib-olla pisut pettumust, kui žürii antud punktid ei olnud ootuspärased, aga neid südamlikke tänusõnu, mida te korraldajatele ütlesite, ei unusta me kunagi. See annab jõudu ja paneb unustama takistusi, mida kogesime üritust ette valmistades.
Aitäh, teile, maailma esimesel Vargamäe Võistutantsimisel oma tantse esitanud rühmad:
Koigi-Sargvere "Vallatsi"
"Kindakiri" ja "Juhukse" Tallinnast, Albu "Kakerdaja" ja "Tuurit-Tuurit" Pärnumaalt!
Aitäh, "Untsakad"!
Aitäh ka publiku sellele osale, kes korraldajaid austasid ja pileti ostsid. Oli ka neid, kes korduvat meeldetuletust ei kuulnud või seda lihtsalt eirasid.

Olgu veelkord öeldud, et ürituse korraldaja oli A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel, kes tegi koostööd Albu vallaga, mis võimaldas tantsijatel (nii Vargamäe Võistutantsimisel kui ka TeateTantsul osalejatele) vaadata etendust "Vargamäe voonake" soodushinnaga. Jällegi suur tänu!
Me tegime ka koostööd TeateTantsu meeskonnaga, kuid Vargamäe Võistutantsimine oli siiski eraldi üritus. Tegime koostööd just selles osas, et inimesed saaksid n-ö "kolm kärbest ühe hoobiga" ja säästaksid seega transpordilt. Korraldajate jaoks oli kummaline kuulda ka väiteid, et "me ei tulnud simmanile, me tulime ainult eeskava vaatama". Me ei tea ühtki pidu, kus müüdaks eraldi pileteid eeskavale ja ansamblile...

Täname ka ettevõtteid, kes meie soovidele kiirelt reageerisid ja tegid sellega võimalikuks ürituse toimumise.
Võrdse rahalise panuse ürituse eelarvesse andsid HMN, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ja kohalik ettevõte Tammsaare OÜ. Suur tänu!

Korraldajate eriline tänu aga järgmistele inimestele - meie suurtele abilistele: Kaupo, Jaak, Meelis, Leho, Imre, Triin, Mirjam, Malle - ilma teieta oleks olnud võimatu!

Suur tänu ka Sulle, Tiit! Sinu juhitud õhtu oli sujuv, meeldivalt meeldjääv ja huumor sõbralik!

Ja minu idee oleks jäänudki ideeks, kui Aune ja Siiri poleks seda toetanud ja ellu viia aidanud.

Pildid üritusest ilmuvad varsti ka meie veebialbumisse - hoidke silma peal!
Tulemustest siis nii palju, et I Vargamäe Võistutantsimise võitis ja Rändava Pastla haldajaks sai Pärnumaa rühm Tuurit-tuurit, kes žürii hinnangu järel oli küll II kohal, kuid võitis ülekaalukalt publiku hääletuse ja sellega ka kogu võistluse. Lisaks said nad Untsakate eripreemia, milleks oli 2 nädalat "vana" plaat.
Žüriis olid sel korral rahvatantsujuht ja tantsulooja Ülle Jääger, Peetri naisrühma tantsija Külli Majori ja Untsakas Margus Põldsepp. Iga žürii liige hindas esitust vahetult pärast tantsu ning pärast kõikide tantsude nägemist andis hinde 10-punkti süsteemis. Seega oli võimalik maksimaalselt saada žüriilt 30 punkti. Seejärel sai publik oma sõna öelda - enim publikult hääli saanud rühm sai juurde 30 punkti, seejärel 20 ja kolmanda publiku häälte arvuga rühm 10 punkti. Kusjuures publiku arvamus mõnevõrra erines - žüriilt enim punkte saanud Vallatsi oli publikuhääletusel Juhuksega üsna võrdne. Samamoodi oli täpselt võrdselt hääli Kindakirjal ja Kakerdajal.
Tantsud olid meie arvates kõik suurepärased ja ausalt öeldes mina ei oskagi öelda, kuidas žürii nii suured punktivahed suutis tekitada. Aga võib-olla oli nende eesmärk hoopis motiveerida rahvast oma lemmikut valima? Nii-öelda intriigi tekitada! Igal juhul hääletas oma lemmiku poolt ligi 150 inimest.

Meie üritust jõudis külastama-kajastama ka TeateTantsu meeskond eesotsas idee autori Kalev Järvelaga. Väike videolõikki sai üles võetud! Aitäh ka ERRSile ürituse kajastamise eest teie kodulehel! Sügisel saame ehk kokku ja mõtleme järgmise aasta peale, sest osalenud tantsurühmad avaldasid soovi tagasi tulla - pealegi on meil ju Rändav Pastel, mis on otsaga Pärnumaal ja tahab järgmisel aastal jälle rännata! Läheb teine muidu kopitama, nagu Aune oma kõnes ütles.

Järgmiste kohtumisteni!

P.S Kellel on veel vahvaid pilte, siis saatke kas lingid või pildid aadressile programmid(ätt) albu.ee

"Ega me muuseumisse tulegi. Me niisama vaatame."

2011-08-14T12:17:00.003+03:00

Seekordne postituse pealkiri on jällegi elust enesest ja võtab kokku meie suure mure. Sõidavad inimesed autoga parklasse, kiiguvad Kultuurihiies, peavad seal piknikku, käivad seiklusrajal, kasutavad tualette, jalutavad õuelt läbi, turnivad loomade seljas ja kuulavad selgitusi muusuemi kohta ja - lahkuvad piletit ostmata. Lausa põgenevad mõnikord. Oleks siis, et pileti hind on teab, mis hirmutav - 1.60 ehk vanas rahas 25 krooni. Õpilastele ja eakatele veelgi soodsam - 1 euro.
Meie arvame, et asi on suhtumises. Tahaks väga teada, kas need inimesed tellivad kohvikus prae ja loobuvad maksmast, sest ega "me ei tervet praadi ei tahagi, me ainult maitseme" või lähevad enne vabaõhukontserdi algust 1 aega kohale ja teatavad korraldajatele, et ega nad ei tulnudki kontserdile, vaid lihtsalt jalutavad ja ajavad sõpradega juttu.
Üsna sagedasti on olnud ka selliseid olukordi, kus sõidetakse kohale tund aega enne avamisaega ja lahkutakse siis, kui töötaja saabub (et ikka ei peaks maksma) või vastupidi - autod saabuvad parklasse pool tundi pärast sulgemisaega, lootuses, et muuseumitöötaja(d) on lahkunud.
Me mõistame, et masu on jätnud inimeste sissetulekutesse augu, aga tasuta asju ei ole olemas - keegi kuskil maksab selle eest. Meil ei ole võimalik pakkuda teile arhailisi Vargamäe vaateid, investeerida karjaaedade remonti või uutesse tualettidesse, niita Kultuurihiit - korrastada seiklusrada või pakkuda uusi teenuseid, kui meile ei teki omaosalust, et taotleda projektidest selleks raha. Iga pileti ostnud inimene toetab otseselt muuseumi tegevust, toetab ja tagab selle, et me võiksime seda kõike pakkuda ka järgmisel ja ülejärgmisel korral. Ühtlasi annate pileti ostuga justkui märku,et teile meeldib siin.
Seda arusaamatumad on olukorrad, kus piletiostust põiklevad seltskonnad teatavad solvunult, et "nad on korduvalt siin tasuta käinud ajal, kui muuseum on suletud".
Me mõistame, et Vargamäe on nii tuntud, et paljude jaoks on enesestmõistetavad nii korras väljamägi ja õueala. Paraku ei tule see niisama.
Me oleme mõelnud, kuidas selliseid olukordi vältida - kuidas teha inimestele juba parklas selgeks, et muuseumi pilet on see, mis annab õiguse viibida nii välisterritooriumil kui sa hoonetes sees. Meil on olemas seal muuseumi kaart, kus on kirjas, mis kuskil asub, meil on juures piletite hinnad. Mida veel peaksime tegema?
Neile, kes hakkavad rääkima, et "kui palju selliseid inimesi ikka on", vastan, et ikka on. Ainuüksi sel suvel - alates mai keskpaigast kuni praeguseni, on neid olnud rohkem kui 30. Lisaks veel need, kellega me isiklikult ei kohtu, kes "hiilivad" muuseumisse enne või pärast sulgemisaega.
Meile tõesti ei meeldi, kui asjad lähevad inetuks ja peame parkimisplatsile järele jooksma piletiraha küsima ja selgitama, miks ma küsin piletit selle eest, et kasutati tualette ja muid muuseumi pakutud teenuseid, mis on saadaval väliterritooriumil, olgu selleks siis meie uusim kirjanike karikatuuride näitus või Kiigeplats, kus on tore kiikuda ja piknikku pidada. Meile ausalt ei meeldi seda teha, aga me usume, et need inimesed ei oleks siia tulnud, kui tualetid oleksid mustad, haisvad, neis poleks paberit, ohakad oleksid õuel rinnuni ning hooned lagunenud.
Ühtlasi täname kõiki neid sadu ja tuhandeid inimesi, kes on piletiostuga meie tööd tunnustanud!

Häid lambaid...

2011-08-04T13:18:00.002+03:00

Sellist plakatit tasub hakata otsima kuulutusetulpadelt.
Need ligi 30 inimest, kes on juba 20. augustiks ostnud etendusele Vargamäe voonake pileti, võtku aga teadmiseks, et etendus algab samal õhtul kell 17.00 (mitte kell 19.00 nagu vahepeal maha öeldi ja kirja pandi).

Kes aga veel kahtleb, kas tulla vaatama või mitte, siis annan paar linki, kus etenduse kohta muljetatakse.

Danzumees annab etendusele oma veebilogis hindeks 4+.

Postimehes arvustab etendust Heili Sibrits ja Olev Kenk ERRist tegi ka väga ilusa loo.
Arvustusi on ilmunud ka Äripäevas ning Vikerraadio Uudis+ saates edastas esmaspäeval oma 2. tunnis muljeid ja intervjuusid tegijatega Piret Rist. Sedagi lõiku saate järelkuulata. Aga kes guugeldada ei viitsi, siis lingi ühe postitusega panen veel siia - see oli üks esimesi arvustusi, mis ilmus.
Aitäh kõigile, kes on juba vaatamas käinud. Teisi julgustan tulema. Need, kes on Tõde ja Õigust lugenud ja teavad üht-teist ka Tammsaare enda kohta, neile annab etendus edasi ühe loo, aga neile, kes suurt midagi ei tea, neile ilmselt hoopis teistsuguse.
Mõtlevale inimesele on see etendus küll. Seega - need, kes tulevad otsima janti või laipu laval, need ilmselt pettuvad.
Natuke sarnane mullusega - selleks, et kõikidele trikkidele ja märkidele pihta saada, peab etendust mitu korda vaatama. Või siis lugema erinevate inimeste nägemusi.
Tundub, et Piret Ristil võib isegi õigus olla, kui ta nimetas Tammsaaret Eesti da Vinci koodiks. Arvestades selle tohutuid tõlgendamisvõimalusi, mis aitavad klassikat hoida elavana.
Mulle tõesti meeldis. Vaatasin kell 14 päeval alanud läbimängu. Oli palav, päike paistis näkku ja tuult ei olnud. Aga mul ei tulnud kordagi mõttesse, et ei suuda/taha/viitsi. Põnev oli. Iga tegelase lavale tulekuga omandasid eelmisel korral antud märgid ja ütlused uue tähenduse, omandasid sügavama mõtte. Näiteks see, et armastusel on nimi, aga kannatus kolab nimetuna mööda maailma ringi. Kes on näinud, saavad aru.

Avastades Vargamäed ehk innovaatiline arhailisus

2011-08-02T14:22:00.002+03:00

Just sellise pealkirjaga tekst ilmus meist suvise Reisimaailma numbris. Me arvame, et see oli üks ilus tekst, mille me kokku kirjutasime. Pisut kohendatud (loe: kaasajastatud versioon) saab nüüd siia ka üles. Hääd lugemist! Ühtlasi täname kõiki, kes meie uusima näituse kajastamiseks ruumi leidsid!

A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel on õige paik neile, kes on oma ringreisides muuseumeid seni vältinud, sest „muuseum on ju üks lõpmatult igav paik“ ning lõbus ei saa seal küll kuidagi olla. Vargamäel polegi nagu päris muuseum, pigem on see külastuskeskus, kus vana aja lugu ja kirjanduslikud aarded, mille Anton Hansen Tammsaare on eestlastele pärandanud, on sõna otseses mõttes muudetud käega katsutavateks.

Käega katsutavad teadmised

Kirjanduslikud aarded muutusid käega katsutavaks alates 2009. aasta septembrist, kui muuseumis valmis EASi toel uus püsiekspositsioon ning karjatallist sai moodne õppekeskus. Vana aja lugu muutub käega katsutavaks ekskursiooni käigus, kus igal soovijal võimalik näiteks kaelkookudega kõndida. Rõhk on mängulisel, läbi isikliku kogemuse toimuval õppel. Olemas on lausa tunniplaan õueõppeks kooliastmete kaupa, võimaldamaks veeta tervet koolipäeva muuseumis. Selles, et loodusaineid õues õpitakse, pole uut enam midagi, aga et ka matemaatikat ja ajalugu õues õpitakse, pole veel eriti levinud. Vargamäel on selleks nii võimalused kui ka vahendid. Eelkooliealistelegi on mõeldud ning muuseumirahvas on aldis pakkuma paindlikke lahendusi nii isiklike ürituste korraldamiseks kui ka lihtsalt läbisõidul olijatele, kelle jaoks Vargamäe vaid üks kild päevas.

Lapsepõlve muretud mängud

Seda, et kõigis meis on alles lapselikku lustimis-ja seiklushimu, näeb ja kogeb Eesti esimesel kirjanduslikul seiklusrajal, mis kannab nime „Karjapoisi kombel üle kraavide“. Madalseiklusraja kõik 13 elementi on inspireeritud A.H. Tammsaare lapsepõlvest ja romaani „Tõde ja Õigus“ I osast. Sel rajal viiakse koos juhendajatega läbi meeskonnatöökoolitusi kõigile, kes tunnevad, et tahaksid natuke paremini teineteisest aru saada – olgu need siis klassid, koolid, töökollektiivid või perekonnad-sõpruskonnad. Terve raja korrektseks läbimiseks kulub 4-5 tundi. Ka tühja kõhu või öömaja puudumise pärast pole vaja väga muretseda – piisab sellekohase soovi eelnevast mainimisest ning toit tellitakse kohale ja antakse juhiseid, kuhu väsinud rändur võiks ööbima minna. Söömiseks-magamiseks ei pea kaugele sõitma – teenusepakkujaid jätkub ka Albu valda. Kes soovib konkreetset paketti ega leia seda muuseumi koduleheküljel olemasolevate hulgast, siis soovide täpsustamisel see pakett või programm valmib. Nii on sündinud ja käiku läinud mitu sünnipäevaprogrammi ja läbi viidud ettevõtete ühisüritusi suvel ja talvel.

Teatrit, tantsu ja tralli

Kes aga suviseid suursündmusi mööda käib, siis neid jätkub ka Vargamäele ning igale maitsele. Neile, kes planeerivad suveteatri külastust, on Vargamäel juulis ja augustis lausa kaks etendust. Rahvatantsu-ja –muusikasõpradele on aga 20. august tõeline pidupäev – toimub täiskasvanute segarühmadele võistutantsimine, millele järgneb simman, kus koos ansambli Untsakad saatel saab jalad soojaks tantsida igaüks, et minna ja osaleda TeateTantsul, mis samal ööl Albu valda läbib. Sügisel - mihklipäeva tähistamise raames, on aga taas tulemas Tammsaare moosikonkurss ning novembri alguses tähistame raamatu "Tõde ja Õigus" esmailmumise 85. aastapäeva ühe korraliku kirjandi kirjutamise konkursiga gümnasistidele. Septembrini on aga kõigil võimalus esitada oma nägemus sellest, millised võiksid olla Tõe ja Õiguse illustratsioonid. (Konkursi tingumused on üleval nii muuseumi koduleheküljel kui ka veebilogi märtsikuu postituses.)

Ajal, mil Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti koos saartega on suvisel ajal ülerahvastatud ning sõit sinna võib võtta mitu tundi, on paras võtta rohkem aega iseendale ning jätta vähem aega auto-või bussisõidule ning jääda Järvamaale.

Kaitsealused kirjanikud

2011-07-27T12:29:00.005+03:00

Hommikul saime tublide meeste abiga üles järjekordse näituse: "Eesti kirjanikud karikatuuris." Põhimõtteliselt nägi selle näituse üles panek välja nõnda, et kaks meest rippusid kangi otsas jalad õhus ja kaks naist kõigutasid kirjanikke. Ja mehi. Uskumatu küll, aga erilised pujäänid Vargamäe mulda vajutamisel olid Tammsaare ise ja Koidula. Nendega oli lausa tükk tegemist.
Teatrikülastajad näevad näitust teatripileti raha eest, teistel tuleb lunastada muuseumi pilet.
Etenduse "Vargamäe voonake" külastajatele teadmiseks, et kohvikuid on lausa kaks - Kultuurihiies ja parkla kõrval asuvas Toidutares. Samas kohas on ka tualetid.
Aga näitusest siis pildikesi ka. Albumis nagu ikka. Lehekülje allosas, nagu tavaliselt. Klõpsa julgesti.

TULE VARGAMÄELE TEATRISSE

2011-07-19T16:43:00.005+03:00

Juuli algusest saadik on käinud saunikute hoonete juures usin tegutsemine. Vahel kostavad hõiked üles tare juurde ära. Töö käib uue suveetenduse kallal, Urmas Lennuk on koos oma meeskonnaga lavastamas etendust "Vargamäe voonake". Mul on õnnestunud esimesed stseenid ära näha. Tõotab tulla huvitav ja mõtlema panev lugu - taas omanäoline vaatenurk Tõele ja õigusele ning Tammsaarele endale. Seda lihtsalt tuleb oma silmaga näha ja oma kõrvaga kuulda.

Värskelt niidetud murulõhnaline Vargamäe

2011-06-30T17:42:00.003+03:00

Värskelt niidetud muru lõhnab tänasest ilmselt teistmoodi. Vähemalt uskuma peab. Tänu JAPile ja LEADER programmile (aitäh-aitäh) on meil muuseumil nüüdsest murutraktor ja uus trimmer ka. Täna käisime kõik kordamööda ka nendega jalutamas. Selle pildi peal on roolis ainus töötaja, kel pole autojuhilube. :)

Seega niitmistöid saab ellu viia nüüdsest operatiivsemalt.

Mis laata puutub, siis ilmselt on kõik murelikult ilmateadet kuulanud. Osaliselt vihmakartuses, teisalt kuumapelguses. Me oleme teie muredele mõelnud ja laat saab toimuma varjulises kultuurihiies. Tänase seisuga on 30 kauplejat end üles andnud. Piimatooteid ei ole, sest sellise sooja ja äikesega on sellise kauba säilitamine üsna keeruline. Nojah - jäätist on. See ka ju piimatoode...

Olgu siinkohal need ka ära toodud valdkondade kaupa - nii nagu leiate need laada alalt.

TOIDUKAUBAD:

Andrus Liba - värske köögivili ja marjad

Urmas Sein - värske köögivili, marjad

Toidubuss - rahvapärane toit

Kadri Uusoja - mesi ja meetooted

Vilve Väikeköök - küpsetised, leivad

Albu Toiduait - toitlustus, jäätis

Riina Muug - rahvapärane toit, jäätis

Henari Reinbach - maasikad

Vesta Suuster - Saaremaa leib ja käsitöö

KÄSITÖÖ

OÜ Marit - linased tooted ja kudumid

Vally Selberg - liivast, kivist ja "meresaadustest" esemed

Külli Ruus ja Pille Palu - kaltsu-ja trikoovaibad

OÜ Union Brand - linikud

MTÜ Disain 360´- käsitööehted

MTÜ Think - puuetega inimeste käsitöö

Tooma Kaup OÜ - kudumid väikelastele

Heli Raag - kudumid ja heegeldus, ehted

Mariel Tammik- kaltsunukud, käsitööseebid, vilditud tooted

Paul Urbanus -puitmööbel, aia-ja lastemööbel

Anne Einard - puitkäsitöö

OÜ Kivatoode - täispuitmööbel

Uueauna talu - tekstiil ja puitkäsitöö

Kirevere Mulk OÜ - linane käsitöö

Kaalepi külatuba - käsitööehted

Reet Elvet - suvemütsid, riidest kotid

Anne Heinaste - mänguasjad

Ants Tamm - jahu, jahutooted

Ivo Metsjärv - lambavill, villatooted

Meistrite õpitubades saab proovida valmistada käsitööehteid, liivast, kividest ja "meresaadustest" esemeid valmistada, kasevihtu teha. Loodame ka, et kokkulepped peavad ning kohale saab tulla meister, kes õpetab ja laseb proovida karjaaedade sidumist.

Need, kes igatsevad taga heinaaega, siis nende jaoks on jäetud meil üks riba niitmata - saate proovida vikatiga niitmist. Kes terariistu pelgab, siis neil on võimalik heinategu proovida sel moel, et kaarutavad juba varem maha niidetud heina.

Seega - kulla kodumaise kauba soovijad - laupäeval kella 10st olete oodatud!

Metsmaasikad on ka juba valmis nii et nobedamad saavad suu magusaks. Viimase nädala jooksul on külastajad olnud meil väga rahvusvahelised, külalisteraamatust leiab küll saksakeelseid, küll hispaania, küll inglisekeelseid sissekandeid. Ja üks külastaja teatas, et tema on Tšiilist. Ameerika eestlased käisid ka ja neile väga meeldis võimalus käsikiviga jahu jahvatada. Seda saab meil teha laudas - ikka sellesama talutööde näituse juures. Seal saab ka endale ühe õnnetoova villatutsaka kaasa kraasida.

Ühe koleda seene leidsime ka karjatallist. Nüüd tuleb uurida, kas see on väga halb uudis (majavamm) või mitte nii halb uudis (miski palju tavalisem ja ohutum seen).

Et postitus positiivselt lõpetada, siis täname kõiki, kes külastasid meie muuseumi maikuus - aitasite püstitada viimase viie aasta maikuu külastatvuse rekordi - teid oli üle 1600!!! Varsti saame rääkida ka juunikuu statistikast.

Vargamäe võistutantsimisest ja Eesti Meistrite Laadast

2011-06-15T16:07:00.005+03:00

TeateTants jõuab 20. augustil Järvamaale - see on vist juba paljudel teada. Seda, et Vargamäe Võistutantsimine on selle ürituse varbasoojenduspidu, see pole ehk veel kõigile teada. Kuigi võistu tantsivad sel õhtul täiskasvanute segarühmad, kelle registreerumisaega pikendasime korralduse ajakava selguse huvides 1. augustini, siis vaatama võivad tulla kõik. Vaatama vahvat rahvatantsu, kuulama žürii kommentaare ja avaldama oma arvamust enda lemmiktantsu osas. Ja loomulikult UNTSAKAD! Nemad tantsitavad teid juba alates 21.00st õhtul. Pilet on ainult 7 eurot.

Ja kui juba siiakanti tulla, siis vaadata ära ka etendus "Vargamäe voonake", mis tol õhtul erakorraliselt kell 17.00.
Nüüd aga lähemat infot osalevatele rühmadele:

VARGAMÄE VÕISTUTANTSIMINE
20. august Vargamäel
Päevakava
14.00 – 16.00 Vargamäe Võistutantsimisel osalevate rühmade prooviajad
17.00-19.30 Teatrietenduse „Vargamäe voonake“ vaatamine (pilet 14 eurot)
20.00- 21.30 Vargamäe võistutantsimine ansambli Untsakad repertuaari saatel.
Osalejate toitlustamine.
21.30-00.30 Simman koos ansambliga Untsakad. Võistluse publiku lemmiku ja žürii
lemmiku välja kuulutamine.
22.42. Teatetantsijad jõuavad Harjumaa-Järvamaa piirile
~00.30 Teatetantsijad jõuavad Albusse.

Toitlustamine
Toiduraha 3 eurot inimese kohta palume kanda 1. augustiks 2011 SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel arveldusarvele Swedbank 221021552691, märgusõnaga „võistutantsimise toitlustamine rühma nimi“. Menüü sisaldab praadi, magustoitu, jooki ja leiba.
Publiku teenindamiseks on samuti toitlustajad kohapeal.

Prooviaeg
Igale rühmale on laval proovi-aega ette nähtud 10 minutit. Palun andke teada, kes millist prooviaega soovib. Kehtib põhimõte – kes ees, see mees.

Muu oluline info
Kõikidel tantsijatel-juhendajatel on soovi korral võimalik vaadata etendust „Vargamäe voonake“. Pileti hind on 14 eurot. Soovist etendust vaadata palume teada anda 1.augustiks. Simmanist osavõtt osalevatele rühmadele on tasuta. Tasuta on ka bussi või autode parkimine, samuti muuseumi külastus.
Tantsijatel on võimalik riietusruumina kasutada muuseumi laut-õppekeskust.

Palun teatage meile 1. augustiks ka esitusele tuleva loo nimi.
Soovijatel võimalik majutuda Kõrvemaa majutusasutustes, neist lähimad on RMK Simisalu Loodusmaja (2km) ja Rummussaare Puhkebaas (4 km).

Pidu toimub iga ilmaga!!! Küsimuste korral kirjutage programmid(ät)albu.ee

Ja nüüd meeldetuletus ühe sündmuse kohta, mis on juba üsna varsti! Praeguseks registreerunud kauplejad lubavad meile värsket köögivilja, linaseid tooteid, kudumeid, raviteesid, salve, kaltsu-ja trikoovaipu, linikuid, maitsvat toitu, käsitööehteid, väikelastele kudumeid, kaltsunukke, käsitööseepe, vilditud tooteid, kudumeid ja heegeldusi, puitmööblit ja palju muud põnevat. Kultuuriprogrammi ettevalmistus ka käib, samuti on võimalik üht-teist kohapeal ise meisterdada. Toimub ka karjaaedade ja kiviaedade õppepäev - viimasest osa võtta soovijail palume võimaluse korral endast eelnevalt teada anda.

Jahutav jaanuar

2011-06-09T15:04:00.002+03:00

Jajaa, ei ole me selle soojaga peast üle kuumenenud midagi. Me lihtsalt mõtleme teie peale ka. Ehk siis - kui teil peaks palav olema, siis külastage meie blogi ja vaadake seda kaunist jaanuarikuu päikeseloojangut ja mõelge temperatuurile plussi asemel miinus ette. Kohe hakkab jahedam. Ausõna.

Meil on veel toredaid mõtteid. Mõnda neist tahaks me jagada mõne tähtsa inimesega konkreetselt (nt Eesti Pagari või Felixi või Salvesti tähtsate onudega), aga mõned mõtted on ka n-ö kõva häälega mõlgutamiseks. Seega - kui keegi tunneb, et tal on miskit tarka nendes mõtetes kaasa rääkida või veel parem - konkreetselt panustada - siis julgustame ühendust võtma.

KIIGEPLATS

Kiigeplatsi kiik tuleb turvalisuse kaalutlustel uuendada. Praktilistel kaalutlustel oleks kiigeplatsile lisaks elektrile vaja ka korralikku lavapõrandat ja pinke, mida saaks vajadusel ka ümber sättida. Lava mingisugusel osal võiks ju olla ka katus, et pillimängijatele vihma klahvide vahele ei sajaks.

Asja konks on siin selles, et esialgu on meil ainult mõtted, kuidas see võiks sündida, aga kõik muu on puudu.

LAUAMÄNG

Lauamäng võiks olla meelelahutuslikult hariv või siis harivalt meelelahutuslik. Selle tegemisel võib eeskuju võtta nii olemasolevatest, aga veelgi parem, kui suudame millegi täiesti uuega turule tulla. Inspireerijaks võib olla nii kirjanikuhärra ise oma väljaütlemistega, kuigi eelis-seisuses on siiski looming – nagu oleks Tammsaare ise eelistanud oma tagasihoidlikkuses. Lauamäng peaks poelettidele jõudma 2013. aasta esimesel poolel (näiteks 1. märtsiks, tema surma-aastapäevaks).

Ja nüüd kõige uudsem ja võib-olla ka kõige hullem idee. Aga nagu edukad inimesed ütlevad: hullud ideed kannavad.

VARGAMÄE MOETEATER

Kuulutada välja konkurss rahvusliku temaatikaga rõivastele, ala-eesmärgiga leida muuseumile uued vormirõivad (sh kevad-sügispalitu, suvised kleidid-seelikud, kampsun jms).

Poodium ehk catwalk oleks karjatee – inimesed paigutuksid kahes reas pinkidele karjatee serva. Ühtlasi oleks tegemist Eesti pikima moelavaga. Show’l oleks esindatud nii kõrgmood(haute couture) kui ka valmisrõivad (ready-to-wear). Show üles-ehitamisel võiks kasutada ka Tammsaare tekste ja tema tegelaste mõtteid moest.

Show võiks toimuda Tammsaare 135. sünniaastapäeva tähistamise raames ehk aastal 2013.

Vat selliseid mõtteid mõlgutame meie siin linnulaulu saatel ja laiutame käsi, kui klienditeenindaja küsib meie käest, et kas Järvamaa asub Ida-Virumaal.

Veel on aega

2011-06-08T14:43:00.002+03:00

Hommikul avanes Tobramäel aga vahva vaatepilt - oma paarkümmend toonekurge kõik ühel põllulapil toidujahil. Mustvalged linnud mustal mullal valgete pilvede taustal sinise taeva all.
Pealkirjas mainitud aega tuleb muidugi võtta ja seda tuleb teha kiiremas korras, kui mõttes mõlgub sireli lõhnade nuusutamine (et jätkuks ka novembrikuu sombusteks päevadeks) või kägude võidu kukkumise kuulamine. Võililleõitest siirupi tegemise aeg on paraku möödas - nüüd levitab end võilill üle maailma.
Praeguseks on aga selge, et kolmest meie muuseumi tarbeks valminud teesordist on kõige menukam Tammsaare tee, mis siis inspireerituna Tammsaaret vaevanud maohädadest on tarbimiseks erinevate kõhuhädade korral. Järele proovitud on seegi, et aitas see hästi ka kõhuviiruste korral. Müügil on veel ka külmetushaiguste puhul tarvitatav Vargamäe tervise tee ning mõnusaks joomiseks mõeldud Karjalaste lemmiktee. Neidki ostetakse, aga Tammsaare teed siiski enim.

Üks oluline info veel - eriti neile, kes mõtlesid pühapäeval samme meie poole seada - pühapäeval s.o 12. juunil oleme suletud, sest on riigipüha. Nelipühad, või suvisted nagu vanarahvas ütles. Tegemist on liikuva pühaga ja 1. püha on seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid. Sel aastal oli 1. ülestõusmispüha 24. aprill ja see oli tõesti 7 nädalat tagasi.
Eest rahvakalendri tähtpäevade andmebaasist BERTA võime lugeda, et suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade (nagu jõulud, lihavõtted ja jaanipäev) hulka. Karjasele ja teenijaile anti sel päeval vaba päev, karjasele aga ka muna või eriline karask. Ja kased toodi ka tuppa!! Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma.

Nii et teil peaks tegevust nüüd pühapäevaks jätkuma.

Laulu loomise töö

2011-06-05T13:52:00.002+03:00

Mis seal põllul tehtanekse, mis seal sünnib töössa?

Põllul vilja külvatakse, leib see sünnib töössa,

pikka vagu aetakse, kartulast saab suppi.

Metsas puida saetakse, tare lüüvas' püsti,

halud ahju aetakse, soe see püsib hästi.

Laudas lehmi lüpsetakse, Kirjak annab piima.

Sigu hästi söödetakse, liha-pekki soola.

Niidul heina niidetakse, loomad saavad süüva,

enne vihma kiirustades heinad lakka lüüvas'.

Tares suppi keedetakse, pere tahab süüa.

Leemed-pudrud laua pääle, jõudu tantsu lüüa.

Aidas vilja hoietakse üle talve välja.

Õuel kari joodetakse, loomad aetaks lauta.

Karjamaal on karjapoisid oma karja kannul,

laulud suul ja hõiked õlul, lehm see sekka ammub.

Rehis rehte peksetakse, tehtaks suured talgud,

pärast saunas viheldakse, söömaajal algus.

Naiste töö on ketramine, marjul käivad virgad,

lisaks laste hoidemine, leemekeetjad targad.

Pesu ojal pesetakse, pleekijaks on päike,

riided aidas hoietakse, hiired teevad käike. :)

Koidu aal läks isa linna, võttis voonad kaasa.

Õhtal vaja vasta minna - ehk on mõni raamat

poest ostetud ja maius toodud lastel rõõmuks.

Linnulaul see metsas kaigub, rinnus paisub uhkus.

Töö'da, töö'da, aina tööda, millal pidu pee'tas'?

Ikka õhtal vasta ööda iluaega vee'tas.

Mis seal pidul tehtanekse, mis seal sünnib töössa?

Pidul aina lauletakse rõõmuvankril sõites,

tantsitakse, mängitakse - kõik see ühes hõiskes.

Pidul sünnib jõudu - toda elamise indu,

pidul toidetakse oma hinge laululindu.

Peol see sünnib rahva laul ja sünnib rahva luule,

peol see kasvtatatas' au nagu liha luule.

Liha luule, rammu juurde loovad tantsutuuled,

nagu oksakesi puule, ilu ilma suurde.

Regilaul valmis regilaulu õpitoas 1.06.2011, juhendaja Thea Kristal

Juba juuni

2011-06-02T17:02:00.003+03:00

Käesoleva aasta juunikuu esimest sissekannet alustan tagasivaatega eilsesse päeva, mil muuseumi külastas ligi 250 last ja vähemalt 50 täiskasvanut. Põhjuseks siis lastekaitsepäeva puhul korraldatud talutööde päev ja pärimuskultuuri õhtu. Kaugemad külalised olid meile tulnud Hiiumaalt ka Pärnumaalt, aga suurem osa siiski Järvamaalt. Üks pilt ka meenutamaks seda eilset päeva - ülejäänud on vaadatavad ikka albumis, millele pääseb ligi, kui lehte allapoole kerida. Püsikülastajad juba teavad. :) Ja loomulikult võib endale meeldivad pildid ka oma arvutisse salvestada.

Pärimuskultuuriõhtu pildid on ka veebialbumis, küll eraldi kaustas, aga kõikide piltide üles laadimisega läheb veel pisut aega. Sama asi regilauluga - vaadake uuesti homme õhtul. Lihtsalt meie tänane päev on kulgenud samuti ekskursioonide tähe all- praegugi on Ambla koolilapsed seiklusrajal ja Jäneda noored lõpetamas ekskursiooni . Neile oli tore teha Vargamäe seitsmevõistlust. Olid nad kõigest seitsmekesi. Pakkusime küll välja võimaluse, et võtku õpetaja kampa ja saab 2 neljaliikmelist võistkonda, aga poisid olid kanged. Nende kangus tasus end ära - auhinna jagasid nad kolme vahel. Võit oli napp, aga siiski võit.

Ekskursioone jagub homselegi ning järgmisele nädalale ka, seega kel veel kindel soov ekskursiooni saada, siis tasuks eelnevalt kontrollida, kas teile sobiv aeg on vaba. Järgmine suurem üritus on aga 21. juunil, mil tähistame suvist pööripäeva. Siis õpetame kasevihtasid valmistama ja ravimtaimi korjama-kuivatama-säilitama. Huvilised võiks endast ka märku anda - siis me oskame koolitajale öelda, palju rahvast tulemas on.

Valge sirel õitseb...

2011-05-28T15:01:00.003+03:00

... jällegi. Õitseb ka see kõige tavalisem sirel meie õue põhjapoolsemal küljel. Õitsevad ka õunapuud, ploomipuud, nartsissid, tulbid ja muidugi on õisi täis terve Väljamägi ning ka Kultuurihiie alused puud. Olgu nende õite kandjaks siis nurmenukud, jänesekapsad või silmipimestavalt kollased võililled.
Tamm õitseb ka. Õuepealne August Hanseni tamm mitte just väga, aga see Tammsaare tamm õitseb küll. Seega põhjust tamme alla jalutada ka neil, kes Vihjemängu ei mängi.
Tarbetu on ilmselt mainida, et käod kukuvad ning ööbikud laksutavad ja pääsukesed vidistavad. Pääsukestega on lugu nii, et sellise ilmaga nagu täna peab olema ettevaatlik - võib rehe alt või saunikute tares liikudes ühega neist vastu pead saada. Hmm. Siit arenes just üks tänapäevane mõistatus: Mõista-mõista, kes see on? Lendab kiirelt ja madalalt, aga ei ole rullnokk? :)

Kägudega on aga selline lugu, et nemad tulid peaaegu raagus metsa. Mõnel pool olla tulnudki. Selle kohta on vanarahval teadmine, et see pidi nälja-aastat tähendama. Kas sel tõepõhja all on, näeme sügisel, kui saagi koristamiseks läheb, aga selle koha pealt tundub küll vanarahvatarkus paika pidavat, et talvised tuisud tähendavad suvel rohkelt putukaid. Tuuline mai pidi jälle sooja suve ennustama... Asju, mida jälgida parasjagu.
Aga kägudest ei saa üle ega ümber, kui mõelda end tagasi õhtusse, mis kindlasti on üks meeldejäävamaid sel kevadel. Mitte ainult seepärast, et eestlased Eurovisiooni finaalis pettusid, sest Sven Lõhmus oli võiduks valmis, aga võitu ei antud, vaid ikka selle muuseumiöö rabamatka pärast, mis Hendrik Relve juhtimisel kulges. Ei ole veel jõudnud seda salvestust üle kuulata, mis tehtud sai, aga sellele õhtule mõeldes tundus vihm kuidagi loomuliku osana. Ei mäleta, et oleks olnud külm. Ei matka ajal ega pärast. Ei mäleta, et oleks olnud igav. Mäletan, et tundsin, et oli tõeliselt vahva, et mul oli aega iseenda ja ka kõigi kaasas olnud inimeste jaoks. Aeg käis hoopis aeglasemini ja mõnusamalt kui kaks tundi varem oli käinud või käis kaks tundi hiljem. Elu oli ilusam.

Koduleheküljel on üleval ka 1. juuni lastekaitsepäeva talutööde nimekiri. Võib valida üks-kaks, aga püsimatud jõuavad ilmselt kõiki natuke proovida.

Soosild ja mänguloomad

2011-05-17T17:02:00.004+03:00

Meie Soosilla juures on üks huvitav silt, millelt saab soosildade kohta lähemalt lugeda.
Meile jõudis ERMist kohale uus näitus "Siga seebiks", mida saab vaadata juba alates 1. juunist. Seega need, kel vaatamata Silvi Väljali näitus, siis "Vargamäe väljal" jääb üles nädala lõpuni. Siis rändab see edasi Järvamaa muuseumisse Paidesse.

Täna saime kätte ka Peetri Põhikooli laste valmistatud karjalaste mänguloomad. Aitäh neile lastele! Nüüd saavad ka teised lapsed nende mänguloomadega mängida. Kes soovib ise meisterdada, siis 1. juunil, talutööde päeval, saab Indrek Roosi juhendamisel seda ka teha. Sellel pildil viimistlevad tüdrukud üht neist. Laupäevases Järva Teatajas (ainult paberversioonis) on ka pikem artikkel. Igal juhul suur tänu lastele ja Indrekule ka! Ootame teid muuseumisse külla.

Rattaretk raamatu radadel

2011-05-15T19:46:00.013+03:00

Muuseumiööl said huvilised tutvuda uue raamatuga „Kohajutud ja jutukohad. Järva-Madise kihelkond ja selles peituvad lood“. Samas kutsusime huvilisi tänaseks jalgrattamatkale, mille marsruut oli kokku pandud just selle järgi, mida saab raamatust lugeda ja kaartidelt leida.

Täna, 15. mail kell 11.00 kogunes Järva-Madisele A.H. Tammsaare ausamba juurde 10 inimest, kellel oli soov vähemalt 35 km läbi sõita, nende hulgas oli 3 vaprat noort ratturit (vanuses 5-8). Rääkisime veelkord üle planeeritavat marsruuti, tegime esimese pildi ja asusime teele. Oleksime tahtnud alustada legendidega Järva-Madise kirikust, aga seal oli käsil pühapäevane teenistus, nii jäid kirikuga seotud legendid rajal rääkimiseks. Kirikusse tuleb minna järgmisel pühapäeval.

Esimese peatuse tegime Miinakivi juures. Paarisaja meetrine jalutuskäik tee juurest viis meid rändrahnuni, mille nimega oli seotud kaks legendi. Meie usinad noorratturid jõudsid muidugi ka kivi otsa.

Hea algus tehtud, rataste juurde tagasi ja teele. Nüüd sai tee ääres viidata ausammastekivile, kes veel täpselt ei teadnud, kus see on. Kaalepi mõisa juures jagas Hirvo meile lugusid oma lapsepõlvest ja meie raamatus oli lugu mõisa kummitusest.

Uus peatus oli Seidla tuuliku kõrval asuva ohvrikivi juures. Meil tuli noorratturitele selgitada, mis on ohver ja kuidas ohverdati.

Seidla mõisa juures rääkis mõisa kunagistest hoonetest praegune mõisahärra. Kuulsime legende ja pärislugusid, mis selle kohaga olid seotud.

Vana tee viis meid üle Nutuoja ja peale mitmekilomeetrist sõitu avanes meie ees vaade endisele Neitla linnamäele, millest alles jäänud vaid läänenõlv ja kõrgeim koht. Külarahva endisaegne kogunemiskoht on laiali veetud teedele ja sellest on saanud karjäär. Vaatasime üle ka eelmisel suvel pestud paepaljandid, mis kahjuks jäi sellel korral meie silmade eest vee alla varjatuks. Linnamäega seotud legendid kuulatud, läksime linnamäe raudväravat otsima. Olles suutnud ületada kiire-voolulise oja, leidsime õige pea üles ka selle värava koha, aga veel olemas, kuigi raputada saadud lukustatud raudvärav jäi meie jaoks peitu pinnase alla, näha oli vaid värava ülemine kaar.

Tagasi rataste juurde jõudnud, kinnitasime keha sellega, mis kellelgi kotist välja ilmus. Nüüd oli energiat taas rohkem. Enne veel, kui uuesti ratastele istusime, läksime vaatama Suureaugu talu vana lubjapõletusahju. Ahigi seisis omal kohal - metsa sees puudega ümbritsetult ühel nõlval.

Taas alanud rattaretk viis meid läbi Orgmetsa küla Ahulasse, seal sai kuulata lugusid vanast Ahula mõisast ja selle rehe ehitamisest, mille lugu oli sarnane Järva-Madise kiriku omaga.

Pullevere küla metsast leidsime üles kiviristi. See on pärit aegadest, mil samas lähedal oli seisnud külakabel - enne kiriku aegasid. Kabelist endast ei olnud jälgegi, aga legendi järgi olevat rist pandud siia maetud Rootsi ülema mälestuseks. Kivi olemasolu on tuvastatud vaatamata sellele, et meie raamat väidab, et seda ei ole võimalik leida. On hea meel öelda, et meie leidsime selle siiski.

Edasi sõitsime juba mööda Pullevere kääbasmäest, mis on Türgi sõjas sõdinud sõdurite ühishaud.

Olles jõudnud Aru mäele saime teada, et 16. sajandil oli siin rüütliakadeemia, aga kuulsime ka lugusid Albu mõisniku Tolli katsetustest niisutada siinseid põldusid ja kraavide kaevamistest. Kõigil tekkis kangesti soov seda imekraavi oma silmaga näha. Võtsimegi suuna Sääskülale, sealt leidsimegi kraavi, mille omal ajal oli lausa Poola tööjõud valmis kaevanud. Tänaseks olid küll maaparandajad kraavi vedanud väga suured kivid.

Meie eelviimaseks eesmärgiks sai Albu mõisa Kabelmägi. Seal ootas meid ees taas üks karjäär, mille ühel serval seisid osaliselt alla auku varisenud kabeli varemed ja aed. Huvi pärast otsisime kabeliaia väravat, mille ka leidsime, aga vanast imelisest alleest ja lillepeenardest ei olnud enam midagi alles.

Oma päeva lõpetasime selleks korraks Albu mõisa pargis, kus kõigepealt usin lasteaialaps rääkis meile kõdikivist ja selle legendist.

Päris viimaseks jäi Albu küla nimega seotud legend, mille väike tõestus seisab pargi nurgas – kivi millesse on süvendatud kolm tähte ALP.

Päev lõppes tõdemusega, et meil oli väga tore ja saime taas targemaks ning meil tuleb vähemalt üks jalgrattamatk veel teha, et ka teisel poolel kihelkonnast selliseid toredaid kohti avastada.

Meie päevast saab vaadata rohkem pilte.

Kel aga nüüd raamatu vastu huvi tekkis, siis seda saab osta muuseumi poest hinnaga 4 eurot (vanas vääringus 62 krooni).

MUUSEUMIÖÖÖÖÖÖÖ

2011-05-15T18:58:00.007+03:00

Laupäevane tegus päev sai alguse ettevalmistustega õhtuks. Saabumas oli rahvusvaheline muuseumiöö, milles lõime kaasa neljandat korda. Kui esimesel korral olid lihtsalt uksed avatud, siis viimasel kolmel aastal oleme ikka ka programmilisi tegevusi pakkunud ning löönud kaasa Järvamaa Muuseumimängus.

Kiire tööpäev tõi kell 18.00 kuidagi väga järsku kohale.

Algatuseks tutvustasime kohale tulnutele Anti Lillaku raamatut „Kohajutud ja jutukohad. Järva-Madise kihelkond ja selles peituvad lood.“ Tore oli tõdeda, et piirkonna legendid ja lood on kokku kogutud ühte raamatuse, mida võib reisides kasutada praktilise abivahendina. Raamaturadadel toimub aga jalgrattamatk juba saabuval pühapäeval.

Järgmiseks olime muuseumi külastajatele ettevalmistanud uue vahva mängu - „Raha-auk“. A.H. Tammsaare samanimelise jutustus räägib küll lootusest kaevamise abil rikkaks saada, mis omakorda toob kaasa õnnetust. Meie mängu edukalt lõpetanud tõdesid, et see „raha-auk„ peitub tööriistades ja nendega tehtavas töös.

Kell 20.00 saabus kauaoodatud päikeseloojangueelse rabamatka selle öö giid, kelleks oli maailmarändur Hendrik Relve. Kohale jõudes jagas ta matkalistele kohe rõõmu, et sellise ilmaga (pidevalt ühtlaselt sadav vihm, 10 kraadi sooja, varane hämarus) tulevad looduses esile erilised lõhnad ja värvid. Selle teadmisega siirduski 26 inimest Kodru rabasse õhtusele matkale. Emotsioonid ja teadmised, millega matkalt tagasi jõuti, ületasid märja oleku ja pimeduse. Kuuma tee juures kogetut teistega jagades tuli välja, et igaüks oli saanud teada midagi uut, millest tal ei olnud varem kõige õrnemat aimugi.

Samal ajal, kui üks seltskond muuseumiöö külalisi olid metsas, mängisid teised usinasti „raha-augu“ mängu. Külastajate arv jäi küll eelmiste aastatega võrreldes väiksemaks, aga need, kes siia rabade keskele vihmasesse Vargamäele jõudsid, olid õnnelikud ja rahul. Täname neid väga!

Pansol pead pesemas ja teised talgutööd

2011-05-13T19:36:00.005+03:00

Talgupäev Kultuurihiies, tegelikult Vargamäel, A.H. Tammsaare muuseumis, läks igati korda. Talgulisi oli silmaga hinnates 30 ja pealegi ning igas vanuses. Tööd sai selle paari tunniga tehtud palju ning 2011. aasta Järvamaa Kultuuripreemiate laureaatide puudki said istutatud- kastetud-sildistatud. Juuresoleval pildil istutab puud Anne Pindre. Kõiki teisi pilte saab vaadata siis galeriist, nagu ikka. Aitäh kõigile talgulistele! Aitäh ka Koeru Huviteatrile, kes meelelahutuse eest hoolitses!

Galeriis on ka mõned pildid täna ennelõunasest sündmusest - maha võeti ohtlik vaher. Selleks eemaldati juba eile aed, mis täna õhtul - pärast seda, kui õu jälle okstest puhas, tagasi pandi. Nüüd on õuel rohkem valgust ja pole karta, et teine pool puud suvel tormiga kellegi või millegi peale kukub, nagu juhtus mullu 8. augusti etenduse ajal. Ehk siis maha võetigi see puu, mille üks haru eelmisel suvel rehetare katusele kukkus. Väike videolõik tuleb homme ka - illustreerimaks, kuidas see maha võtmine käis. Hommikul 9 paiku nad alustasid ja kella 11 paiku oli järel suur hunnik oksi ja üks känd. Suur tänu OÜle Särts tubli töö eest!

Tagantjärele küll, aga siiski mainimisväärt on seegi, et meie kuuldemäng hinnati Ringhäälingumuuseumi korraldatud konkursil parimaks. Meil on väga hea meel! Aitäh veelkord näitlejatele - Reinule, Ülarile, Tiidule, Renele ja Leole!!!
Üks pilt sellest lõpuseminarist, kus enim stsenaariume esitanud Küllike auhinda vastu võtab.

Pildigaleriisse läksid üles ka pildid sellest, kuidas muuseumit külastanud noored mängisid Vihjemängu, mis on siis Tõe ja Õiguse I osa ainetel ning Uurimisel, mis on Tammsaare samanimelise jutustuse ainetel.

Homseks muuseumiööks on meil aga rohkelt üllatusi - külla tuleb Hendrik Relve, kellega koos saavad 30 inimest minna päikeseloojangueelsele rabamatkale mööda laudteed Kodru rabasse. Registreerimine alates kella 18st, kohapeal. Et matka algust igav oodata poleks, pakume võimalust osaleda trükisooja raamatu esitlusel - muuseum andis välja raamatu "Kohajutud ja jutukohad. Järva-Madise kihelkond". Raamatu autor on eelmine programmijuht Anti Lillak ja raamatu lisaväärtus on temaatilised marsruudid ja kaardid. Raamatut on võimalik kohapeal osta, see jääb muuseumisse müüki ka edaspidi, aga kasutada on võimalik raamatut juba järgmisel päeval, so pühapäeval 15. mail, kui Järva-Madise vallamaja juurest algab rattaretk raamatu radadel. Täpsemalt saab lugeda muuseumi koduleheküljelt.
Aardeküttidele on meil aga uus mäng - Raha-auk. Tuleb otsida aaret, mis ilmub muuseumiööl. Osaleda võib üksi või mitmekesi, pere või sõpradega.

Eile tuli siis selle kevadine esimene äike, mis tegi pahandust naabervallas Amblas. Tänagi pärast talgute lõppu olid äikesepilved Simisalu kohal ja kuigi praeguseks pole veel sadu alanud, siis pilved on üleval küll. Aga eilne äike tegi ka midagi tõeliselt ilusat - pani toomingad õitsema ning tee aurama. Veel üks videolõik - rahu ja vaikus...
Tõeliselt ilus on praegu Vargamäel - nurmed on nukke täis, väljadel on võililled ja metsa all kollased ülased ning tulikad...

Kes aga enne 1. juunit kohe kuidagi muuseumisse ei jõua, aga tahaks Silvi Väljali joonistusi oma silmaga näha, siis need on suvel näha Järvamaa Muuseumis. Meile aga tuleb juunikuust talutööde näitus "Siga seebiks!"

Millised need tõrvatud lambad on?

2011-05-06T15:31:00.003+03:00

Need tumedamad. Sead on ka tõrvatud ning järge ootavad lehmad ja pull ning veel üks hobune. Seega - tumedamatele istumisega tasub järgneval nädalavahetusel olla ettevaatlikum. Eriti heleda riidega. Igaks juhuks.

Koolituse pildid on nüüd ka albumis - seega kõik, kes kohal olid, saavad neid nüüd endale arvutisse salvestada või muidu vaatamas käia. Koolitus läks meie hinnangul korda, sest suutsime noori inspireerida.

Järgmine nädal on viimane talvise hooaja nädal ehk siis alates pühapäevast on muuseum avatud õhtul pikemalt, kella 18ni, kuid avatakse alates 11nest. Ilus roheline on küll ja päevasooja kuulutajad pääsukesed lendavad rõõmsalt pesa vahet.

Lõpetuseks aga veel üks maketimaiguline foto, millel on püütud tabada kadunud 25-kroonise tagakülge.

Kodu-uurimine kui uudishimulike võimalus oma nina igale poole toppida

2011-04-30T11:51:00.002+03:00

Täna on siis see koolituspäev ja postituse kirjutamise ajal annab Edith Seegel ülevaadet arhiivide kasutamise võimalusest ja noored ise saavad ka proovida, kuidas see info otsimine käib. Järvamaa tuntuim kodu-uurija Ründo Mülts rääkis oma kogemusest ning andis ka mõistatada mõne eseme päritolu või ülesandeid.
Ees on ootamas Ene Luka ettekanne, kes räägib siis kõige tähtsamast kodu-uurimise juures.

Märkasin, et jüripäeva ülevaade on jäänud andmata. Nagu lubatud - oli saadaval kasemahl, sai taimedega mune värvida. Vahendid meenutasid küll rohkem rämpsu, aga tegelikkuses olime teinud eeltööd ja saanud teada, et sinist saab sinilillega ja kaseviha lehed teevad ilusa kollase... Et sõnajala lehed jäävad ilusti peale ja tammekoor jätab vahva pruunikas-kollase tooni. Muna sai igaüks kaasa.
Kuuldemängu kuulasime ka. 7.mai on see päev, kui saab Ringhäälingumuuseumis teada, kuidas meil selle kuuldemänguga läks. Igal juhul - publikule meeldis. See on kõige tähtsam!

Kõigile siiapoole sõitjatele teadmiseks - kruusajupi peal käis höövel, teerull ja ka soolalahust pandi - seega Vargamäe tee on augu-ja tolmuvaba! Aitäh Maanteeamet!

Kevad? Kevad.

2011-04-28T15:36:00.002+03:00

Saabunud ja täiesti elujõulisest kevadest annavad märku juba nädala jagu muuseumi rookatuste all pesitsevad pääsukesed ning tärkavad lehed põõsastel, rohigi on juba nädala jagu roheline ning mutid on ärganud ning asunud uusi hunnikuid ajama. Kui uskuda vanarahvast, siis ega nüüd enam päriselt külmaks lähe, kui mutt juba maapinna lähedal askeldab. Sipelgatest me parem ei räägi - kui kauaks mõnel kohal seisma jääda, võib tõesti juhtuda, et tõeks saab ütlemine "nagu sipelgad oleks püksis". Need kuklased aga, kes avastasid meie kasemahlapuu, olid küll mitu päeva jüripäeva eel õnnest uimased. Kukkusid teised pots ja pots tüve küljest maha, kui kõht mahlast täis sai.

7. mail (ilmselt) selgub siis ka, kas lisaks aule ja kiitusele, mida meie kuuldemäng on seni kuulajatelt pälvinud, pälvis see ka žürii tunnustuse. Ootame. Vaatame. Sel nädalal jõudsime lisaks ekskursioonidele teha ka mõningaid välitöid (pildid taastatud lillepeenardest ilmuvad lähiajal albumisse), täiendada teadmisi muuseumist kui vaimse kultuuripärandi säilitajast ning teha ühist mõttetööd nii Kõrvemaa piirkonna kui ka Rapla-ja Järvamaa turismiettevõtjatega. Mõttetöö tulemusena peaks lisanduma piirkonna pakettide hulka nii mõnigi ja piirkond tervikuna "saab kümme korda kuulsamaks", kui parafraseerida üht paljudele tuntud tegelaskuju, kes küll ei kuulu Tammsaare pärandatud kirjanduslike aarete hulka, kuid keda mänginud isik on neid kirjanduslikke aardeid küllaga eestlasteni toonud. Vat see on nüüd mõistatuslik jutt küll, aga ragistage natuke ajusid ka.

Lõppev nädal kinnitas ka seda, et Muuseumiööl 2011 on Vargamäel jälle sündimas midagi tõeliselt vahvat. Et sel aastal on Muuseumiöö teemaks "Öös on aardeid", siis käib ka meil muuseumi alal aardejaht, mille käigus saab otsida talu-aardeid. Looduslike aarete tundmaõppimiseks oleme appi palunud loodusemees Hendrik Relve, kelle juhendamisel toimub päikeseloojangu-eelne rabamatk Kodru rappa. Sellega on nüüd küll nii, et sellest osavõtt on tasuline ja eelregistreerimine algab samal päeval kell 18.00. Matkast osavõtt maksab 2 eurot ja matkale pääseb maksimaalselt 35 inimest.

Laupäeval on aga meie juures noortele kodu-uurijatele õppepäev ning 1. mail oleme suletud - riigipüha. Neile, kes planeerivad ekskursiooni muuseumisse lähema poolteise kuu jooksul, siis olgu ära toodud mõned kuupäevad, mis on veel täiesti vabad ja mõned kuupäevad, mis on täiesti kinni st neil päevadel me lihtsalt rohkem inimesi vastu võtta ei saa, sest keegi on olnud kiirem ja päeva ära broneerinud.

Täiesti vabad päevad kuni jaanipäevani(kus ei ole ükski grupp veel registreerunud)
- 8.mai, 11. mai, 15. mai, 20. mai, 29. mai, 3.-5. juuni, 7. juuni, ja kõik päevad alates 10. juunist.
Täiesti ära broneeritud päevad jaanipäevani(üksikkülastajad võtame vastu, kuid ekskursiooni me pakkuda ei suuda)
3. mai, 13. mai, 27. mai.
19. mail saame pakkuda ekskursiooni alates kella 15st.
1. juuni, mil meil on talutööde päev ja ekskursiooni asemel saab proovida vanaaegseid talutöid.
2. juuni

Esmaspäeviti ja 15. maini ka teisipäeviti on küll muuseum üksikkülastajatele suletud, kuid kui on soov tulla ekskursioonile, siis võib valida ka esmaspäevase päeva, kui mõni muu päev tõesti ei sobi. Ikka võtame vastu. Vaadake siis koduleheküljelt ka mõni programm endale lisaks ja mõelge läbi, kas soovite toitlustamist ja veel midagi siinkandis vaadata. Kui hätta jääte - aitame!

Jüripäevast ja muustki

2011-04-20T17:50:00.002+03:00

Jüripäeva ja ülestõusmispühade tähistamise ettevalmistused käivad täie hooga. Täna sai ka kasemahl jooksma pandud, et saaks 23. aprillil programmis osalejaile sõõmu või isegi rohkem pakkuda.
Igal juhul on need kolm tundi väga põnevat tegevust täis. Alustame kell 12 kuuldemängu esietendusega ehk toimub Ringhäälingumuuseumi konkursile Järvamaa legendidest valminud kuuldemängu "Vargamäe sünd" avalik kuulamine. N-ö meie muuseumi raadioteatri esietendus. Peategelaseks selles kuuldemängus Vargamäe Jüri ja kõiki osasid mängisid Albu valla elanikud. Salvestamine ja montaaž toimus samuti muuseumi ruumides ning salvestamis-monteerimisprotsessis oli abiks ühe muuseumitöötaja ülikooliteadmised. :) Ja nagu rusikas silmaauku on sinna kuulemängu sobitunud Veljo Tormise muusika. Kel pole võimalik tervet jüripäeva-ülestõusmispühade programmi kaasa teha, siis võtke see veerandtund kuuldemängu tarviski! Kuigi järgnevad jüripäeva kombed on ka väga põnevad - hakkame on karjale (olgu selleks siis karjatalli ees olevad puust loomad või külastajad) õnne nõiduma, hoolitseme isikliku tervise ja õnne eest ning viime läbi kevadised nahahooldusprotseduurid. Kes tuleb, saab teada. Teistel tuleb pärast pilte vaadata ja kahetseda, et oleks ikka võinud tulla.

Jürijooks on meil ka. See on selline jürijooks, et mitte üheski teises kohas pole nii vahvat jürijooksu. Nagu ikka on selles Vargamäe kriuks sees. Ja siis on meil Jüride otsimine. Mida need mängud endast kujutavad, ei tahaks siin ette seletama hakata, muidu pole koha peal enam nii põnev. Vihjeks nii palju, et mängu on segatud ka kirjanikuhärra ise.

Kel huvi kasetohust asjade vastu, siis oleks mõistlik kaasa võtta korralikult teravaks tehtud puss või see õhukese teraga nuga, mida ka ehituspoodides müüakse. Läheme metsa erinevat värvi kasetohtu varuma - suvel tuleb kindlasti kasetohust asjade õppepäev ja siis kutsume kasetohueksperdi pr Aime Langi neid asju õpetama. Kes kasetohtu varuvad, neile on suvine õppepäev tasuta, teistel suvistel huvilistel tuleb väike osalustasu maksta.

Tegevusi on veelgi ja ilm tuleb ilus, seega on just õige mõte sammud või autorool laupäeval Vargamäe suunas seada, sest reedel ja pühapäeval on ju riigipühad ja siis on muuseum suletud.

Vetevulin Soosillal ja kevadised kärbsed

2011-04-09T10:06:00.004+03:00

Eile õhtul oli Soosild veel kenasti lumine, kuid täna hommikul kolmveerand kümne paiku, avanes vaatepilt, mis nõudis jäädvustamist. Kunagised kuivenduskraavid ajasid üle, suuremates kraavides, mille ümber lund vähem, lausa vesi vulises. Kruusatee servad murenesid ning vesi lainetas teeservades. Oli pisut veider vaadata tavalisi kuuski veelombis oma oksi sirutamas. On äärmiselt suur tõenäosus, et seda vett tekib sinna juurdegi, sest "nagu juuresolevatelt piltidelt näha", on palju-palju lund alles sulamata. Mida aga kaamerasse püüda ei õnnestunud, oli see, kuidas rabaosas oli vesi jäätunud lumekooriku peal. Kui nüüd valgustingimused pisut muutuvad, siis saab sealt pilte, mis võiksid vabalt ilma teha järgmise aasta Loodusfoto konkursil. Kes veel ilmateadet pole vaadanud, siis homseks lubatakse küll valgusskeemi muutumist, see tähendab mõõdukat päikesepaistet ja Vargamäele viit soojakraadi. Paras aeg sealt tolmusest linnakeskkonnast tulla maale. Kes pildistamise vastu huvi ei tunne, siis oleme näinud siin nii kuldnokka kui põldlõokest ja siis selliseid vahvaid valgeid värvulise-tüüpi linnukesi, kes parvedena lumehangedelt õhku tõusevad, teevad pesa puuõõnsustesse ja viisigi peavad üsna kenasti.
Lumi sulab silmnähtavalt ning varsti saab ka mööda karjateed sel moel Kultuurihiide, et ei pea end hangest välja sikutama. Silma järgi öeldes on lund ainult põlvist saati ning järgmiseks nädalalõpuks seda arvatavasti enam ei jätku. Ilmselt on paras aeg minna ka saunikute tare juurde uudistama, kuidas sealses kraavis asjalood on ning kas on lootust, et mõne aja pärast hakkab see üle ajama. Ilmselt sel moel siiski mitte nagu enne jõe süvendamist, mil tõesti loksus vesi saunikute maja taga. Vett on ka põldudel - voolab teine tasakesi soosaarelt alla raba poole. Mõnes mõttes oleks täitsa põnev teada, kuidas näeb praegu raba välja, aga arvestades täna Soosillalt nähtut, siis teeb pisut ettevaatlikuks.

Meie tänane kodu-uurijate koolitus lükkus Albu laste tervislikel põhjustel edasi 30. aprillile. Nüüdseks on teada ka see, et LEADER programmist saime raha sügiseseks inspiratsioonireisiks Šotimaale (et teile veelgi põnevamaid tooteid ja vahvamaid teenuseid pakkuda, läheme vaatame, kuidas Šotimaal kirjandus turismiks on muudetud) ning õige pea hakkavad muuseumis ka mullatööd - rajamisele tuleb Vargamäe näidispõld, kus saab näha ja katsuda (ja soovi korral rohida) 19. sajandi lõpu ja 1930ndate põllukultuure. Sellegi projekti jaoks saime raha LEADER meetmest ning sama projekti raames saab muuseum soetada ka murutraktori ning trimmeri, et oleks võimalik muru niita regulaarsemalt. Ikka kõik teie ja Eestimaa heaks.

Vaikus enne tormi

2011-04-07T11:27:00.002+03:00

Peast käis läbi mõte, et äkki peaks õuepealse prügikonteineri maa külge kinni naelutama - umbes samamoodi nagu mõned autod talvel libedaga olid (omast arust) maanteede külge kinni naelutatud.
Lubatakse ju Ingot, seda va aprillitormi. Kõlab koledalt, aga eks hiljemalt pühapäevaks ole selge, kui palju ta muuseumi järgmise talve küttepuude eest hoolitses. Kultuurihiies on igal juhul teadmata põhjustel, kuid eeldatavalt siiski lume raskuse tõttu päris mitu kuuske ebakorrektselt ära murdunud. Selles mõttes ebakorrektselt, et murdekoht asub ikka mitme meetri kõrgusel.

Lumi sulab ja koos sellega tulevad päevavalgele ka sügisesed seatembud, mutimetrood ja rotitunnelid. Aga meil on nende vastu üks plaan.

Meil peab olema päris mitu head plaani ka maikuuks, sest õpetajad on täna kõik korraga tulnud mõttele, et peaks muuseumis ekskursiooni broneerima. Selle kevade rekordgrupi suurus on 138 inimest. Mai lõpp ja juuni esimene nädal on juba üsna tihe, seega valikuvõimalused on üsna ahtad, AGA - mai alguses on siin ka väga ilus! Linnud laulavad ja lumi on ka ära sulanud! Enne helistamist vaadake ka koduleheküljelt programme ning alateemat "Koolipäev muuseumis". Kui te juba siiakanti sõidate, siis äkki teete hoopis ühe õueõppe päeva, kus lisaks kirjandusele saab teadmisi ka teistes ainetes! Programmid on praegu üsna soodsa hinnaga ning mitme ainetunni valikul saame parimas hinnas kokku leppida. Võidate ka bussisõidu arvelt! Nii aega kui ka raha.

Ahjaa - aprilli lõpus on ka piisavalt vabu aegu ekskursioonideks ja muudeks tegevusteks.

Tsitaadid

2011-04-06T14:44:00.002+03:00

"Kaevatakse, et meil olevat võrdlemisi kuulmata hulk igasugu ametnikke, aga ometi kuuled iga sammu peal, et see kuulmata hulk oma kohustega korralikult toime ei saa, ning keegi ei söanda tõendada, tuleb see tööhülgamisest või oskamatusest. (A.H. Tammsaare; „Mood“ 1922)

"Kui te hommikul tööle tulete ja näete kedagi keldrist väljumas, siis teadke, et ta on seal täiesti legaalselt." Nii selgitas Aune Siirile ja Birgitile, et keldri restaureerimiseks on leping sõlmitud ja tööd algavad juba lähipäevil.

"Laadal kaubelda soovijate arv on kahekordistunud," vastas Birgit Aune küsimusele, et kas lisaks sellele ühele on veel keegi soovi avaldanud. (Eesti Meistrite Laat toimub 2. juulil Vargamäel).

Nii palju siis tarkuseteri.

Kevad saabub vihmasabinal

2011-04-06T09:19:00.004+03:00

Kõik aprillinaljad edukalt üle elatud, võime nüüd keskenduda taas igapäevategemistele. Nende hulka kuulus ka Looduse Omnibussi retk A.H. Tammsaare lapsepõlve ja noorusradadele. Retk leidis aset siis pühapäeval ja selle raames sai ajalugu ka tehtud. Nimelt olid nad esimene grupp, kes talvist karjateed pidi Kultuurihiide jõudsid. Asi sai lihtsalt alguse sellest, et hr Jaan Riis oli lubanud omnibuslastele 3km jalutuskäiku.

Kes on aga talvisel ajal muuseumis käinud ja hangesid näinud, teab, et see pole nii kergelt teostatav. Pakkusin siis neile välja, et võime mööda karjateed Kultuurihiide minna küll, aga võib juhtuda, et lumi väga hästi ei kanna. See neid ei seganud ja kampa lõid isegi prouad, kes koos Eerik Hanseni ehk kirjaniku pojaga koos töötanud. (Seda ma ei öelnud, et nad üheeealised oleks olnud.) Väga vaprad olid nad kõik. Eks proovige ise tervisekõndi teha, kui oled rohkem kui põlvini lumes. Distants kolme kilomeetrit välja ei andnud, aga koormus oli ilmselt mitmekülgsem.

Kes sellist tervisesporti tahab harrastada, siis peab arvestama, et praeguseks on hanged poole madalamaks sulanud ja talu õuelt on lootust isegi lumikellukesi leida. Seda, kas rästikud on oma talvekorteritest tavapärasesse pesitsuspaika tulnud, ma öelda ei oska, sest pole mitte mingit adrenaliinivajadust seda uurima minna. Soovijatele võime sellegipoolest suuna kätte näidata.

Laupäeval on aga ees kodu-uurimisteemaline koolituspäev Albu valla noortele. Selle koolituspäeva jooksul loodame muu hulgas ümber lükata ka arusaama, et kodu-uurimise puhul on tegemist millegi igava ja ainult ajalooga seonduvaga. Kindlasti mitte ning võimalusi omandatud teadmisi-kogemusi tulevases elus ära kasutada on väga paljudel erialadel. Oma kogemusest räägib ka Järvamaa kõige tuntum noor kodu-uurija Ründo Mülts. Valmis töid saab kuulata juba sügisel. Naljakuule omaselt võib ju naljaga pooleks öelda, et hoolitseme selle eest, et noorte suvi ei läheks luhta. Olen seda ennegi kuulnud, et noored kurdavad, et suvel on igav...
LEADER meetme kaudu rahastuse saanud projektil on rohkelt üllaid eesmärke, aga nendest lähemalt siis, kui projekt järgmise etapini jõuab.

Hoidke me tegemistel silm peal! Kõik rahvatantsuhuvilised - teadmiseks - Võistutantsimisele on registreerunud juba 4 rühma. Maikuuni kindlasti otsustamiseks aega ei ole...

Minu Vargamäe

2011-04-01T11:01:00.002+03:00

Täna hommikul tabas meid tõeline üllatus, kui Linnateatri delegatsioon eesotsas Elmo Nüganeniga väravast sisse jalutas. Nad tahavad meile midagi ilusat kinkida. Ei noh, tore aprillinali küll, aga nüüd nad jooksevad mööda õue ringi, küsivad meie käest rekivisiite ja ehitavad lavakujundust. Täna kell 15.00 on etendus.

Ja ametlik pressiteade on siis selline:

Tallinna Linnateater mängib täna A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel Andrus Kivirähki raamatu „Vargamäe vanad ja noored“ ainetel valminud etendust „Minu Vargamäe“. Etenduse lavastaja on Elmo Nüganen ning mängivad Andrus Vaarik, Rain Simmul, Evelin Pang jpt. Kohal on ka raamatu autor Andrus Kivirähk, kelle sõnul on ta ammu unistanud võimalusest raamatu sündmustiku lavalaudadele toomiseks. Vargamäe muuseumi ruumid sobivat tema sõnul ideaalselt etenduse õhustikuga, kus minnakse tegelastega koos ka nende kõige isiklikemasse paikadesse. Etendus algab juba kell 15.00 ja kestab 2 tundi. Ruumide piiratuse tõttu pääseb etendust vaatama ainult 60 inimest ja pilet on vaid 10 eurot.

Kogu etenduse tulu läheb heategevuseks ja raha eest ostetakse muuseumisse korralikud sussid, et poristel aegadel muuseumi külastavad inimesed ei peaks panema saabaste otsa siniseid kilesusse. Sussid on disaininud muuseumile disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, kes kujundas ka muuseumi püsiekspositisiooni.

Tähelepanu, valmis olla, start!

2011-03-31T15:58:00.002+03:00

Just sellise alatooniga kirjad-kutsed said saadetud täna võimalikult paljudele Harjumaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa täiskasvanute segarahvatantsurühmadele ja/või nende juhendajatele. Edastatud sai ametlik kutse ja reeglid, millest lähtuda.
Ja - oh imet! Esimene rühm on ka juba kirjas - Väike-Maarjast Tarapita tänagu oma juhendajat hea reaktsiooni eest!

Loodame, et reageerijate hulgas on ka Järvamaa rühmi ning 20. august saab üks tore tantsuõhtu ja öö olema, sest TeateTants on just samal õhtul siinkandis. Küll saab see vahva olema, kui tantsijad lähevad tantsiskledes Vargamäelt alla või tulevad üles!
Kes ise tantsima ei tule, aga soovib vaatama tulla, siis piletite müügi osas saab info täpsemaks 10. maiks.

Vaadake siis albumist pilte ka (tead küll, keri lehte allapoole) - Aune käis sel kevadel esimest korda Kultuurihiies ja seal oli tõeline minevikuvarjude etendus põlvini lumes.

Kuuldemäng sai ka Ringhäälingumuuseumile üle antud ja nii nagu kuulda oli, siis pannakse need rahvale hääletamiseks ka Kuma raadio koduleheküljele või mängitakse neid eetris - veel eile räägiti läbi. Aga hoidke seal ka silma peal ja kõrv valmis. Kui meeldib, siis võib muidugi meie poolt hääletada ka, kui selline võimalus juba antakse.

Tänase päeva pomm-uudis on see, et kui kõik läheb nii nagu peab (ja miks ei peaks), siis on Looduse Omnibuss pühapäeval Vargamäel. Ootame teid kõiki väga ja teeme hoolsalt ettevalmistusi.

Sisemised ja välimised vastuolud

2011-03-25T12:38:00.002+02:00

Need vastuolud on tingitud eelkõige sellest, et vahelduva (eba)eduga tuiskab väljas ja paistab päike ning meie sees räägime suvest. Põhiliselt suveüritustest, olgu selleks siis Eesti Meistrite Laat 2. juulil või Rahvuslike talutööde päev 1. juunil või hoopiski Vargamäe võistutantsimine 20. augustil. Nendest kõigest rääkisime üleeile ka suvise praktikandi Janega, kes nende ürituste juures ka rakendust leiab. Aga muudel asjaoludel tuli ka nendest juttu.
Et me pöördeliste pööripäevade jaoks Hasartmängumaksunõukogult raha ei saanud, siis tegime programmi natuke ümber, aga Vargamäe jonni appi võttes ära ka ei jäta. Lubatud ju sai.
Seega - 23. aprillil, tähistame jüripäeva (mis sel korral on ka Ülestõusmispühade Vaikne Laupäev)sel moel, et toimub Vargamäe Jürist valminud kuuldemängu esietendus, ka läheme metsa ja kogume kasetohtu, et 1. juunil saaks valmistada Aime Langi juhendamisel kasetohust esemeid. Soovijad saavad ka pajupilli meisterdada. Plaanis on ka kõigile kohaletulnuile pakkuda klaasike kasemahla. Soovijad saavad vanaaegsete meetoditega mune ka värvida, sest justnimelt muna-ja (kohu)piimatoidud olid ka jüripäevaaegsed toidud. Milline kokkulangevus ülestõusmispühadega!

Ekskursioonide hooaja avas ametlikult vene õpetajate delegatsioon, kes sai sel väga tuulisel üleeilsel päeval lisaks ekskursioonile ka põnevaid ideid, mida oma lastega ette võtta. Tore on ka see, et vene koolide õpilased on meid avastamas ning nende osakaal ekskursioonide üldarvus on kasvamas. Rääkige siis veel, et intergratsioon on väljamõeldis! Ilmselt on küsimus selles, kas mingeid asju peab või saab teha. Valikuvõimalus peab säilima, sund tekitab trotsi. Eks meie, eestlased, tea seda sama hästi.

Peagi on programm rikastumas ka stseenidega "Kõrboja peremehest", mida siis saab kohapeal lavastada-etendada. Meil on olemas ka näitus sama raamatu kohta ja töölehed. Seega - ka kõik need, kes loevad "Tõe ja Õiguse" asemel "Kõrboja peremeest", leiavad endale kirjanduse-ja eakohast tegevust.
Lubage meil teid inspireerida!

Hüvastijätt talvega

2011-03-20T14:05:00.002+02:00

Selle talve viimane pühapäev kulus kuuldemängule "Vargamäe sünd". Õigemini selle salvestamisele ja osaliselt puhastamisele. Aitäh "näitlejatele" ehk Tiidule, Leole, Renele, Ülarile ja Reinule!!! Tegite suurepärast tööd. Nüüd püüame meiegi omalt poolt teha midagi ilusat. See ilmselt pole raske, arvestades teiepoolset südamest tulnud panust. Kui ükskord valmis, küll siis teada anname! Mnjah, valmis on see kindlasti märtsi lõpuks, aga välja tuleb mõelda ka üks korralik ettekääne kutsumaks kokku avalik kuulamine. Neid kuuldemänge sinna Türile on Albu kandist minemas ikka üsna mitu.
Kindlasti tuleb ka kohapealne ühiskuulamise õhtu.

Aga homme siis kõik kevademärke nuusutama!!!

Sündmustest minevikus ja tulevikus

2011-03-19T13:38:00.002+02:00

Veelkord minevikku vaadates, siis 1. märtsil oli imearmas üritus. Kunstnik Silvi Väljal kõneles südamlikult joonistustest, mida saate kõik kooliaasta lõpuni meie karjatallis vaadata.
Ühtlasi kuulutasime välja romaanisarjale Tõde ja Õigus illustratsioonide konkursi. Olgu ka siin ära toodud konkursi tingimused, kuigi ka Järva Teataja avaldas neist nupukese.

ILLUSTRATSIOONIDE KONKURSI TINGIMUSED:

Pilt peab kujutama stseeni romaanisarjast „Tõde ja õigus“.
Iga õpilane võib konkursile esitada kuni 2 tööd. Kasutatavad vahendid ja tehnika on iga noore kunstniku oma valida. Töö formaat olgu A3 või A4.
Töö tagumine külg peavb olema varustatud pildi allkirjaga, autori ja juhendaja nime, kooli ja klassiga. Puudulike andmetega pildid hindamises ei osale.
Pilte saab konkursile saata või tuua 1. septembrini 2011.
Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad nii tegevkunstnik, A.H. Tammsaare muuseumi esindaja kui ka kunstiõpetaja(d).

Töid hinnatakse kahes vanuserühmas
5.-9. klass
10.-12. klass

Kummaski vanuserühmas selgitatakse välja 3 paremat tööd, mis pälvivad auhinna. Võitjad selguvad 30. oktoobril, mil möödub 85 aastat romaanisarja I osa ilmumisest.

Keelatud ei ole tulla ka muuseumisse maailma/joonistama - nii nagu tegi seda omal ajal pr. Silvi Väljal. Usume, et saame palju põnevaid pilte, mida koos kirjanditega ühisesse almanahhi panna.
Seda, et sügisel on tulemas ka kirjandi kirjutamise konkurss, võib nüüd ka valjuhäälest kuulutada. Esialgu plaanime seda küll Järvamaa gümnasistidele, kuid tulevikus soovime kindlasti laiendada selle konkursi üle Eesti. On ju gümnaasiumiastmes lõpukirjand sellisel kujul kadumas. Kuidas aga võiksid meie seast võrsuda uued Tammsaared, kui enese mõtete kirjalik väljendusoskus taganeb grammatika pähe tuupimise vajalikkuse ees?

Uudist veel nii palju, et 20. augustil on Vargamäe võistutantsimine. Jah, oli teine esialgu planeeritud 27. augustile, kuid et nädal varem on tantsijad TeateTantsuga seoses nagunii siinkandis, siis oleks paslik kaks ilusat asja veel ilusamaks muuta.
LEADER meetmest me sellele küll rahastust ei saanud, aga alla me andnud pole. Pealegi on õhkõrn lootus, et kuna me jäime napilt nimekirjast välja, siis keegi "kukub eest ära" ning vajalik rahaline panus on olemas.

Tänaseks kõik. Homme ootab ees kuuldemängu "Vargamäe sünd" salvestus - näitlejateks ikka kõik kõrvenurga mehed - suuremad ja väiksemad. Julgen välja lubada, et muuseumiööl saab seda kuuldemängu juba kuulata küll!

Kõik uus on märtsikuus!

2011-03-11T11:59:00.003+02:00

Talve selgroog on murdunud ja käes on tõeline märts. Vanarahvas teadis, et märtsikuu ilmad võivad olla väga heitlikud. Nõnda ka on. Kui kolmapäeval räästas mitte ei tilkunud vaid jooksis, siis ööl vastu neljapäeva oli tõeline tuisk, korsten vilistas ja ahjuuksed logisesid. Õnneks saime neljapäeval, küll väikese hilinemisega, aga ikkagi läbi hangede Vargamäele. Pika vinna peale ilmus päike koos oma soojade kiirtega pilvede tagant välja ning asus katuselt ja hangest lund veeks muutma. Tuli jälle öö ja uus tuisk, sellel korral koos lumega, nüüd ei ole lootust Vargamäele saada enne, kui traktorid on aidanud teed uuesti omale kohale.
Nii jäi pooleli koristusnädal.
Nagu öeldakse, ei ole õigel pottsepal suvisel ajal vaba aega. Et aga elumaja kahhelplaatidest ahi oli seisus, kus see enam tuppa sooja ei andnud ning plaadid vägisi kippusid ahjule andma uut kuju ning ähvardasid maanduda põrandale, tuli midagi ses osas ette võtta. Saime meie siis oma pottsepaga kiir-kokkuleppe keset talve. Vana ahi lammutati lahti ja uus laoti kivi kivi, ring, ringi järel uuesti üles. Kaks nädalat pärast tööde algust anti meile luba asuda koristama. Nii oligi, et kui 26. veebruaril tuli meil karjalaudas üks vahva lapse sünnipäevapidu maha pidada, siis nende ekskursiooni ei saanudki elumajja viia. Eile kohtusin ühe väikese sünnipäevalisega, kes teatas, et ega sinna elumajja enne ei saa, kui kõik on jälle korda tehtud (tähelepanelikult oli ta giidi kuulanud, kes ütles, et majas remont ja kui kõik ilusti koristatud, tuleb tagasi tulla). Lapse tähelepanelikku lauset jälgides oleme juba 5 päeva koristanud ja tundub, et lõpuks ometi saame sellest tolmust võitu. Uskumatu, kui palju tolmu võib üks väike ahi toota.
Muuseum on ikka avatud ja ootab kõiki külastajaid. Meie hooaeg ongi juba alanud – ekskursioonid märtsi-, aprilli-, mai- ja juulikuuks on kirjas. Kiirustage, et jaguks veel teile kõige sobivamaid aegu. 

A.H. Tammsaare mälestuspäev

2011-03-01T15:53:00.002+02:00

Kirjanik Anton Hansen Tammsaare surmast möödub täna 71 aastat. Selle meenutamiseks ("puhul" kõlaks küüniliselt, kas pole?) ka mälestuspäev, kuhu on varem kutsutud näiteks Elmo Nüganen ja kirjandusteadlane Toomas Haug. On loetud noorte kirjandust ette, aga täna tuleb Vargamäele kunstnik Silvi Väljal. Tegelikult on ta juba siin. Need, kes kuulasid hommikul pärast 9si uudiseid Vikerraadiot, kuulsid intervjuud ka.
Avame tema autorinäituse "Vargamäe väljal" ning toimub autoriõhtu.

Ühtlasi kuulutame välja romaanisarja "Tõde ja Õigus" nimelise illustratsioonide konkursi. Täpsemalt juba kohapeal.

Jäälillede maalilaager

2011-02-20T10:42:00.002+02:00

Selle maalilaagri tulemusi sai näha nii elumaja kui ka rehetare akendel. Imelised pildid. Paar päeva tagasi elumaja ahjudesse tuld alustades sattus aga Siiri kätte üks suvine ajaleht kuupäevaga 16. juuli. Nii huvitav kui see ka pole, aga temperatuur, mida ilmajaam lubab, on samades arvudes - ehk siis 27-32 kraadi. Sooja. Mäletate veel seda suve, kus kuumus kippus mõtlemisvõimet halvama? Mõelge sellele kui jäätunud torusid soojendate, katuselt lund roogite või eluohtlikke jääpurikaid alla togite. Jääpurikaid on siin meilgi - küll mitte eluohtlikke, pigem tõelisi külma meistriteoseid. Rehetare rookatusel on imepeenikesed ja pikad jääpurikad, tõeliselt kaunid.

Vahva on seegi, et saime reedeses Päevakajas natuke eetriaega. Ehk siis Touresti messil küsiti meiltki, mida meil pakkuda on. Helilõik on üleval ERRi Vikerraadio arhiiviklippide lehel. Ka Albu valla ühine viktoriin on olnud menukas - esialgu valmis paljundatud küsimustikud olid eile lõunaks otsas ja neid tuli juurde teha. Kolmapäevaks paneme koduleheküljele ja siiagi üles need, kes auhinna võitsid. Messiga võib rahule jääda ka selles osas, et reedel, kui põhisiht oli turismispetsialistidele, olid meie vastu huvi tundnud reisikorraldajad meeldivalt üllatunud, kui nende küsimusele, et mida me pakume, said vastuseks ülevaate valmisolevatest pakettidest, laialdasest teenuse valikust ning põnevatest kultuurisündmustest.

Tänane hommik oli taaskord muinasjutuline. Oli külm, päike oli uttu mähkunud - või oli see külma tõttu halvasti hajuv suits, mis pärit kas maja korstnatest või autode summutajast. Tahan uskuda, et siin, soosaarte vahel oli see siiski udu - käänuline tee Vargamäele oli mingil hetkel kui hoopis teine maailm - kõrged sirged lumevallid ning nende taga olev tihe udu, mis kattis ka jõe ääres kasvavad pajud, kumas tumesiniselt, mis moodustas valgel teel huvitava kontrasti. Künkast üles sõites paistsid kauguses härmas puudeladvad. See oli imestamisväärne, sest tee ääres kasvavatel puudel justkui polnudki härmatist. Tammsaare väljamäele parklasse sõites näitas autotermomeeter 26 külmakraadi ning õhk oli puudelt langeva lume tõttu sädelev, päikese eredust aga kahandasid kõrgemal olevad udusiilud. Uduriismeid paistis ka karjateelt ning saunikute maja juures, kus mets samuti härmas. Täistuisanud karjatee aga helkis kuldselt ning puude raagus oksad joonistasid lumele pitsmustreid, mis annaksid silmad ette ka kõige osavamatele käsitöömeistritele.
Ei usu? Eks tule ja vaata ise!

Numbrid ja tunded

2011-02-17T11:04:00.005+02:00

Aune tegi meile kõigile kingituse. Siin see on. Meie arhailis-moodne karjatall-õppekeskus läbi jäätunud klaasi...

Kui me arvasime, et jaanuari lõpuga saab suurem projektikirjutamine ühele poole, siis me eksisime. Jätkus neid veebruarikuussegi. Praeguse seisuga on töös veel üks ja siis vist on selleks kuuks nendega ühel pool ja saab hakata uut näitust üles panema. 1. märtsil on meid külastamas proua Silvi Väljal, kes on ilusaks joonistanud paljud lasteraamatud, kuid kelle enda sõnul on tema lemmikuks ikkagi läbi aegade olnud A.H. Tammsaare looming. Vargamäed on ta külastanud varemgi. Niisiis 1. märtsil kell 17.00 avame näituse, millele järgneb kell 17.30 autoriõhtu, kus Silvi Väljal räägib kokkupuudetest Vargamäega ja oma kunstnikuteest. Üks huvitav fakt, mis teda Tammsaarega seob, on sünnikuupäev - 30. jaanuar.

Nädala lõpus oleme me aga Tallinnas. Vähemalt kaks kolmandikku meist. Toimumas on TOUREST ning oleme seal täiesti olemas. Saab loteriis osaleda ja uuemat infot meie tegemiste kohta - välja on tulemas uued põnevad koostööprojektid ning saadaval põnevad paketid.

Trükisoe trükis on ka messil ning näeb pilte meie tegemistest! Tulge meile külla!

Midagi on mäda Maarjamaal!

2011-02-03T12:06:00.003+02:00

Kas just alanud valgemetallkassijänese aasta puhul või eilse Tartu rahu aastapäeva puhul või hoopis hiljutise Tammsaare sünniaastapäeva puhul või lihtsalt seepärast, et sattusime seda lugema, on seekordse postituse sisuks A.H. Tammsaare artikkel 1930. aasta Päevalehest. Pildil on aga hoopiski "Põrgupõhja uue Vanapagana" käsikiri, mille koopiat saab muuseumi karjatallis 25. veebruarini vaadata. Saab ka Eestimaa kirjanikel aidata taeva minna ja lehitseda selle raamatu tõlkeid.
Olete oodatud.

Nüüd aga lubatud artikkel. Kes ei võta seda just sõna-sõnalt, vaid oskab kaasa mõelda, saab ka aru, kui ajakohane ja samas ajatu see artikkel on.

Midagi on mäda Maarjamaal

A.H. Tammsaare; Päevaleht 16.12.1930

„Kõik kaebavad kitsaid aegu ja puudust, aga ometi katsume maksku, mis maksab endise laiusega edasi elada: teeme pankrotte või läheme muidu põhja; ehitame sildu, et oleks, mis võiks sisse langeda; projekteerime raudteid, mis end ei tasu ja mis maksavad kaugelt üle eelarve; toetame korraga mitut ettevõtet, mis võistlevad vastastikku üksteist surnuks; peame ülal päratu hulga igasuguseid lõbuasutusi ja neist ei lase me juba ühtki uperkuuti minna; riietume ja kängitume, et aina imesta, kust see küll kõik tuleb nii raskel ajal; joome üle maa pidudel ja pidudeta, nii et aina pussitame omakseid, sugulasi, tuttavaid ja võhivõõraid, ning häda sellele, kes mõtleks meile milleski piiri panna.

Kui on häda, siis on valitsus kõiges süüdi, seda teab iga vabariigi kodanik ja iga ajaleht, mis on kirjutatud maakeeles. Ainult riigikogu on nähtavasti kurt ja pime; seepärast tänab ta igal istungil jumalat, et tal niisugunegi valitsus, ja et ta ei saada teda Toompealt mitte alla, et oleks ometi kõik jälle hea Maarjamaal: raha küll, leiba küll, lõbu küll. Ainult tööst oleks ehk ikkagi veel nappus. Aga seda me nii väga ei himustagi, sest miks muidu antakse tööbörsidele töösunnimäärusi. Meie kõik kipume varsti sedavõrd „koolitatud“ olema, et töö läheb häbiks ja muutub ajaraisuks, ehk olgu siis, et rändame Ameerikasse või Austraaliasse. Jah, seal pole eestlaselegi töö veel häbiasi, sest seal pole nuusutatud läänekultuuri ega maitstud idaorientatsiooni, muidugi tsaariaegset.

Ainuke töö, mis pole häbiasi, on nõnda-nimetatud kirjatöö. Sellest siis nähtavasti see uputus kirjanduseturulgi, nii et kirjanikud aina kaebavad – raamat, liiatigi hea, ei lähe ega lähe. Aga samal ajal samad kirjanikud aitavad oma tuntud nimedega veel rohkem turgu uputada kirjandusega, mida nad ise nimetavad alaväärtuslikuks. Ja arvustised? Neist võib leida kõike muud, harva aga selle arvamust, kes arvustab. Ometi süüdistame rahvast, et ta ei osta ega loe raamatuid, liiatigi häid – rahvast ja tema kultuurkapitali, sest need kaks on kõige kurja juur. Aga imelik. Muu kauba uputus surub harilikult hinnad alla, kuid kirjanduseturul uputus kruvib hinnad aina kõrgemale ja kõrgemale. Samuti on lugu ka raudteel: mida rohkem neid saab, seda kallimaks läheb sõiduhind. Nagu oleks ka neil osa paberlikust labürindist.

Ikkagi oleks nagu midagi mäda Maarjamaal."

Palju õnne sünnipäevaks!

2011-01-30T11:46:00.002+02:00

Tegelikult ega Anton Hansen Tammsaare oma sünnipäeva suurt tähistanudki. Hoopiski tähtsusetuks pidas ta juubelisünnipäevadega kaasnevat "kila-kola" nagu ta ise armastas väljendada.

Meie esialgne uitmõte pakkuda kõigile tänastele muuseumi külastajatele sooja teed ja tükike kookigi ning võimalust Tammsaarelikult mõtteid vahetada läks aga vett vedama. Või siis lund, kui täpsem olla. Kui eilsed 350 vaprat rahvamatkajat läbisid suurema osa teekonnast vastutuules, siis tänahommikuse info kohaselt on tee Vargamäele nõnda kinni tuisanud, et läbipääs suisa võimatu. 80-aastane naabritädi teatas, et tema oma elu jooksul sellist tuisku ei mäletagi. Et teeolud just Järvamaal eriti keerulised liikumiseks, mistõttu jalgsi kiiremini läbi saab kui autoga, tuleneb sellest, et see on iidne põlluharimise kant, seega lagedaid välju, kus tuisutuulel mõnus keerutada on ohtrasti.

On huvitav märkida, et sel talvel olla neid kordi, kus pika tuisu tõttu teed raskesti või üldse mitte läbitavad, kohe eriti palju. Usun, et kui eile oleks selline ilm olnud, siis oleks see rahvamatkaliste käimistempo veel kiirem olnud ja ka äraminekuga oleks rutt olnud. Muidu pole ju kindel, kas koju saadki.
Muuseumis said kõik soovijad sooja teed - kas siis piparmündi või meie uut matkateed, mille koostisega viisime eile läbi inimkatseid - ses mõttes, et kas matkajatele maitseb! Maitses küll! Kes soovis, sai juurdegi. Selle matkatee koostises oli kõrvenõgeselehti, melissi ja vägiheina.
Hoopis rohkem koostisaineid on aga kolmes uues teesordis, mida saab esialgu osta ainult meie muuseumist! Need on Tammsaare tee, mis on siis maovaevusi leevendav ja mille valmimine on inspireeritud kirjaniku haigest maost. Osta on võimalik ka Vargamäe tervise teed, mis on sobilik külmetushaiguste puhul ning Karjalaste lemmikteed, mis sobilik aasta läbi tarvitamiseks oma mõnusa maitse pärast. Kui inimesed need ravimtaimedest valmistatud teed hästi vastu võtavad, siis edaspidi sortiment laieneb ning tootevalikust võib leida ka salve ning teisi raviteesid.

Lisaks soojale teele oli võimalik külastada muuseumi - mõned seda võimalust ka kasutasid ning lunastada kommi. Just lunastada, sest elevuse tekitamiseks tuli kommi eest mõistatus ära mõistatada. Mõnel läks lausa nii hästi, et võis pärast teistelegi jagada!

Päev varem toimunud Tammsaare võistulugemisel olime ka kohal. Kaks kolmandikku meist täitsid lausa ülesandeid. Kes kuulas ja hindas, kes jooksis kaameraga mööda Albu mõisa ringi ning tekitas elevust. Pildid jõuavad peagi ka veebialbumisse, kust igaühel on voli siis omale meeldivaid enda arvutisse salvestada.

Tänasel, tuisusel, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval, võiksime lumerookimises teha pausi ning võtta kätte mõne tema kirjutise ja lugeda sealt mõne rea.... Usun, et sellest oskaks ta rohkem lugu pidada kui oma sünnipäeva suurejoonelisest tähistamisest.

Taevatrepp ja põrgu väravad

2011-01-20T15:50:00.003+02:00

Just sellise nimega näitus on tänasest alates meie karjatallis avatud. Näitusel saab lisaks teadmistele ka lauamängu mängida ning vaadata, kui paks pakk paberit see "Põrgupõhja uus Vanapagan" on.

Näitust saab vaadata 25. veebruarini. Pärast seda võtame näituse maha ja paneme üles Silvi Väljali illustratsioonid, mida saab vaadata 1. märtsist alates.

Tänase päeva tegemiste hulka kuulub ka urgude kaevamine. Selle raske ülesande võttis enda peale Aune. Väike fotoreportaaž sellest.

Nii ta siis kaevas.

Sai ühe uru valmis. Kullakaevajate jaoks.

Ja siis läks edasi, labidas käes. Teist urgu kaevama.

Külalisi käis meil ka. Muinsuskaitseinspektor Tiit Schvede ning keldri restaureerimistööde hinnapakkujad. Aune käis nendega jalutamas või inspekteerimas, kui täpsem olla. Et suvel saaks külastajad öelda: "Teil on siin nii palju muutunud!"

Meie tegevus ja selle toetajad

2011-01-19T14:50:00.002+02:00

Aasta alguse näiline vaikelu on ühele poole saamas.
25ndal jaanuaril kohtuvad meie muuseumi karjatall-õppekeskuses Järvamaa ja Raplamaa turismiettevõtjad.
28. jaanuaril on ees ootamas Tammsaare võistulugemine ning nagu kolm aastakümmet varemgi - jaanuarikuu viimasel laupäeval on ees ootamas Tammsaare rahvamatk.
30. jaanuaril aga võiks igaüks üles otsida selle tsitaadi Tõest ja Õigusest, mille ta eelmisel aastal muuseumit külastades sai ning lugeda üle oma "isiklik tõde ja õigus". Kui te aga eelmisel aastal meile külla ei sattunudki, siis oleks paras aeg raamatukokku minna ja laenutada sealt näiteks Tammsaare kirjad tütrele - seal on üsna õpetlikke ja päevakajalisi tarkusesõnu ka tänapäeva noortele.

Ei taha küll enne õhtut hõisata, aga tundub, et meie jaoks tuleb ilus aasta. Tulemas on palju põnevaid ja uudseid üritusi. Nende kohta saab lähemalt lugeda ka meie kultuurikalendrist.
Aga siinkohal tahaks tänada MTÜ'd Järva Arengu Partnerid, kes rahastas meie kodu-uurimisprojekti, mille käigus Albu valla noored hakkavad piirkonna vana ja uut pärimust uurima. Eesti Kodu-Uurimisseltsi koolitajad tulevad 9. aprillil Vargamäele, et neile õpetust jagada ning valmis tööde esitlus toimub 2. oktoobril 2011, kui muuseumis toimub ka mihklipäeva tähistamine, Tammsaare Moos 2011 ja Mahevahetus 2011. Tuleb põnev, sisukas ja tegevusterohke päev!
Teine hea uudis selle aastal saabus meile Kultuurkapitalilt. Nad rahastavad muuseumi eelmise programmijuhi Anti Lillaku koostatud raamatut Järva-Madise kihelkonna pärimusest. Raamatu esitlus toimub 14. mail Muuseumiöö raames ning 15. mail toimub raamatu radadel ka matk.
Mõtlesime kaua, kuidas vältida seda, et see raamat on üks neist paljudest, mis kogub riiulil tolmu. Välja mõtlesime. Raamat on jagatud temaatilisteks peatükkideks, mis on üles ehitatud loogilise läbimise põhimõttel. Veel enam - raamatu vahel on ka nende temaatiliste raamatute kaardid. Seega - võib võtta raamatu kätte ja hakata avastama! Seda me siis 15ndal mail ka üheskoos plaanime - et kuidas see tegelikkuses toimib.
Kolmas hea uudis on veel. Täna leidsime HMN leheküljelt, et toetuse on saanud veel üks meie ilus mõte: Tammsaare mälestuspäeva (1.märts) puhul tema teoste illustraatori Silvi Väljali (joonistanud pilte ka teiste autorite raamatutesse - näiteks Jussikese 7 sõpra) autorinäituse ja kohtumisõhtu korraldamine ning pildialbumi valmimine.
Meil on väga hea meel!
Suuri projekte on veelgi - kõik rahvatantsuhuvilised ja tantsuloome huvilised võiksid oma kalendris broneerida 27. augusti pärastlõuna. Me teame küll, et samal ajal toimub mööda Eestit teatetants, aga need asjad sobivad omavahel kokku. Meil saavad tantsida ka need, kes ühtegi rühma ei kuulu. Kokkuvõtlikult öeldes leiab aset Vargamäe võistutantsimine 2011. Oleme selle ja veel kahe projekti lisarahastamiseks koostanud taotluse ka LEADER programmi.

Vargamäe võistutantsimisest nii palju, et näha saab 15 originaaltantsu, mis kõik on loodud ansambli Untsakad muusikale. Loo pikkusele piiranguid pole, aga tingimus on see, et see ei tohi olla esitatud üldtantsupidudel. Reegel on lihtne - kes ees, see sees. Pärast võistutantsimist tuleb ühine simman koos Untsakatega. Kel nüüd huvi tekkis, siis hoidke blogil ja koduleheküljel silma peal. Küll me registreerimise kuupäevadest ja muust säärasest teada anname.
Miks me seda teeme? Sest meil on väga lahe lava selle jaoks ja Vargamäe on suurepärane koht (igas mõttes) kultuuriürituste läbi viimiseks.

Euroajastu ja 25-kroonine vaade

2011-01-13T09:28:00.004+02:00

Euroajastu on alanud ka muuseumis, kuigi ühtegi euro-piletit me veel müünud ei ole. Piletisüsteemis on uuendusi nii palju, et varasema eraldi hindadega õpilase/üliõpilase ja pensionäripileti asemel on nüüd üks ja ühtlane sooduspilet. Üksikpilet, perepilet ja ekskursioonitasu - kõik on samamoodi nagu enne eurot ja hindu tõstnud me ka pole.

25-kroonist vaadet me muidugi pakkuda enam ei saa, sest eurode tagaküljel pole vaadet Tammsaare-Põhja talule. Mõned 25-kroonised on meil küll kõrvale pandud, aga kuidas me neid õilsatel eesmärkidel kasutame, seda me veel mõtleme. Andke aega atra seada, nagu öeldakse.

Tänane Järva Teataja kirjutab aga meie suvistest etendustest. Kes lingile klõpsata ei viitsi, siis võtku teadmiseks, et eelmise suve etendust "Vargamäe varjus" näeb kaheksal korral augustikuus. See on siis see etendus, mida mängitakse rehetares. Esietendub aga saunikute tare taga lugu vana Andrese ja noore Indreku suhetest.

Millest ajaleht aga ei kirjuta, on 31. Tammsaare rahvamatk, mis algab 29. jaanuaril kell 12.00 Järva-Madise vallamaja juurest. Registreerimine Järva-Madise vallamajas algab aga juba kell 11.00. Osalustasu täiskasvanutele on 0.64 eurot.

Keskpäeval saame ka teada, kes on XXXIV A.H. Tammsaare nimelise Albu Valla kirjanduspreemia laureaat.

Kui mullu matkati (loe: sumbati) mööda lumist Kodru raba ehk Vargamäe meeste taliteed, siis seekord kulgeb matk mööda teed Järva-Madisest üle Vargamäe Simisalusse. Matkal on mitmeid põnevaid vahepeatusi - Vargamäe tegemised, nutikate proovilepanek matkakodus ning soojendavad tegevused matka lõpp-punktis Simisalus. Kõigil neil aga, kel on ette näidata rahvamatka osalejakaart, kus viimase viie aasta osalustemplid - neil on põhjust Simisalus võtta nende ritta, kelle vahel auhinnad loosi lähevad.

Sooja matkasuppi on aga kõigil võimalik saada, kes registreerimisel endale vastava talongi (1.60)lunastavad. Talongi eest saab Simisalus lisaks supile ka leiba ja sooja teed. Avatud on toitlustuspunkt.

Simisalust toovad bussid soovijad tagasi vallamaja juurde ja sõidavad läbi hommikuse marsruudi (Hommikune buss väljub Orgmetsast 11.00, Ahula koolimaja juurest 11.10, Seidlast 11.15, Kaalepist 11.20; Lehtmetsa-Ristilt 11.00, Albust 11.15, Männilt 11.20. )

Tulles vastu aga pealinlaste järelpärimisele, pakub Albu vald välja ka sellise võimaluse - buss tuleb vastu ka elektrirongile Aegviitu. Seda juhul, kui bussile tulijaid on vähemalt kümme. Selleks palume neil, kes soovivad bussitransporti Aegviidust Järva-Madisele ja pärast Simisalust Aegviitu, end eelnevalt matkale registreerida. Seda tuleks teha e-posti aadressil programmid@albu.ee 24. jaanuaril kella 15ks.

MATK TOIMUB ILMAST OLENEMATA!

Matk toimub "Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa” sarja raames - I etapp

Toetajad: Albu Vallavalitsus, Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp ja Järvamaa Spordiliit.

Nii, et vaadake oma matkavarustus üle ja broneerige jaanuarikuu viimane laupäev Vargamäe mail kõndimiseks, meie kirjutame niikaua projekte edasi - ikka selleks, et oleks teile sel ja ka järgmistel aastatel põnevaid tegevusi pakkuda!
Ahjaa - kes veel jõulukuuske ja õlgi pole toast välja viinud, siis on nüüd küll tagumine aeg! Varsti on tõnisepäev ja siis on päev juba kukesammu võrra pikem! Hakkab talvine käsitöö-tegemise/kangastelgedel kudumise aeg. Pool talvevarudest peaks ka veel alles olema.
Veebruarikuus aga saab lustida meie vastlapäevaprogrammi saatel. Kel huvi - võtke ühendust - teeme korraliku liumäe ka ning jagame näpunäiteid, kuidas lõbusamalt kelgutada!

Vargamäe jõulumuinasjutud

2010-12-23T10:57:00.002+02:00

Jõuluprogrammid võeti sel aastal hästi vastu. Isegi nii hästi, et ühel õhtul olime siin ka pärast südaööd. Kokku viisime jõuluprogramme läbi kümnele grupile ning perepäev "Jõulud Vargamäel" toimus Monika (ikka see lumetorm) tõttu kahes jaos.
Üks turismiettevõtja, kes meile ikka külastajaid toonud on, sai aga klientidelt nii positiivset tagasisidet, et paari kuu pärast ootavad meid ees (ja neid ka) vastlapäevaprogrammid.

Talvepuhkusele me siiski ei lähe, sest ka järgmisse nädalasse on juba planeeritud külastusi, lisaks on oodatud kõik, kes talvepuhkust naudivad ja lubatud jõulutuisu järel liikuma pääsevad.

Mõned soovitused meie poolt ka, mida pühade ajal teha, et jõulud ei kujuneks vaid telerikeskseks.

- Jõuluõhtul tuleb süüa seitse korda, siis oled uuel aastal terve ja tugev. (Nojah, see, kes 7 korda õhtu jooksul süüa jaksab, peab olema hea tervisega!)
- Jõuluõhtul tuleb laud koristamata jätta - siis ei lõpe uuel aastal toit otsa. (Hurraa! Nõusid ei pea ka pesema. Välja arvatud juhul, kui sinu kass sööb hapukurki, nagu ütles üks laps. Lapsesuu teatavasti ei valeta.)

Jõuluõhtul toidu lauale jätmist seostavad paljud hingede söömaajaga, kuid see on hoopis hingedepäeva komme. Jõuluajal vastupidi - kaeti aknad kinni, et surnute hinged ei pääseks elavate tegemisi segama. Sestap polnud ka soovitav öösel kaevule minna - siis käisid seal surnud joomas.

Jõuluõhtul minge õue ja kuulake hääli. Kuigi vanasti ennustati selle abil vana-aastaõhtul tulevikku, siis see on lihtsalt tore viis ja võimalus end lookas laua tagant püsti upitada ning jõuluilma nautida - olgu see siis, milline tahes. Põnevaid hääli kostab igal juhul. Vana-aastaõhtul ei ole ju mõtet - siis kostab ühtlaselt ebaühtlast paugutamist...

Otsige oma või ema nööbisahtlist välja erineva suuruse ja erineva aukude arvuga nööpe. Mitte väga palju, aga mitte ka väga vähe. Need tuleb kinnisilmi õigetesse hunnikutesse sorteerida - nööbiaukude järgi. Kel läheb kõige kiiremini-paremini, sel ka järgmisel aastal õnne rohkem.
Mäng tundub lihtsam, kui see tegelikult on. Muuseumi jõuluprogrammi külastajates tekitas see rohkesti elevust!

Lõpetuseks ka üks jõulujuttudest, millesarnaseid võite kodudeski teha ja sel moel olemist lõbusamaks muuta. Vaja läheb paberit, pliiatsit ja head fantaasiat. Igaüks kirjutab paberile ühe rea (mitte lause, vaid rea, st servast servani). Jutt võib alata sõnapaariga ELAS KORD...
Igale kirjutajale on nähtav ainult 1 st eelnev rida. See tähendab, et esimene kirjutaja ei voldi, teine voldib esimese kirjutaja rea, kolmas teise jne.
Sel moel valmis ka jõulujutud Vargamäe muuseumi jõuluprogrammide raames. Meie perepäeva külastanute jutt ilmub siia pärast jõule. Praegu aga jutuke, mille jätsid meile meid samuti 19. detsembril külastanud grupp.

Elas kord üks vana saabas ja oli vaatamata kõrgele eale veel täitsa kobe. Otsis oma ilusa uhke saani välja. Tee peale kaasa võttis leiba, teed ja piparkooke. Kõndis kolm tundi enne, kui kohale jõudis, siis hakkas lund kühveldama tee pealt, et maja ukseni jõuaks. Pärast tegi endale sooja teed ja kohupiimakooki. Võttis seljast väikse vesti ja puges sooja teki alla magama. Ja siis tulid päkapikud ja panid talle sussi sisse kommi. Hommikul tõusis tüdruk üles ja vaatas sussi ning suss oli täis kõiki neid soove ja asju, mida ta oli endale alati tahtnud.

Ilusaid jõulupühi kõigile!

Pisut lund ja kergelt tuisku

2010-12-14T12:54:00.002+02:00

Kalendri järgi on talv alles tulemata, aga Vargamäe muuseumi õuel võivad lasteaialapsed rahumeeli peitust mängida - lumetunnelid on neil üle pea. Karjatee on aga äärmiselt kunstipäraselt kinni tuisanud - ole mees ja mine rinnuni hangedest läbi, kui saad. Aga me arvame, et ei saa. Mõningaid pilte lumisest Vargamäest on näha ka meie veebialbumis. (Keri lehte allapoole.)

See, et Monika-nimeline lumetorm teed läbimatuks muutis, pole enam mingi uudis. Sellele järgnenud lumesadu kasvatas aga lumekihi nõnda paksuks, et kuigi laupäeval tee Vargamäele lahti lükati, sai pühapäeva hommikul Aune oma sõiduautoga taas lumesahka mängida ning õuele lumest tunneleid kaevata. Ühiselt jõudsime otsusele, et 12. detsembril kavas olnud perepäev tuleb edasi lükata. Kõik need 12 inimest, kes 12ndal kell 12 tulla tahtsid (huvitav numbrimaagia, kas pole?), võiksid nüüd sõbrad kaasa kutsuda ja tulla uuesti 19. detsembril kell 13.00.
Ehk siis, kuna projekt on ikkagi hasartmängumaksu nõukogu toetuse saanud, siis teeme teise katse veel. Seega- olete oodatud 19. detsembril kell 13-15.00. Metsa lõket me küll ei tee ja seal maarohtudest teed ei keeda, aga sooja teed pakume ikka (pliidil keedetud) ning osalust kõikides õpitubades, olgu selleks siis meisterdamine (jõulukaardid, kingitused, küünlad, ehted vms), jõukatsumised ja mängud või ilma ja tuleviku ennustamine ning jõulumaagiast rääkimine.
Metsaloomadele on ka võimalik jõululaud katta, aga selleks tuleb auto (või hobune) enne soosilda kinni pidada, kus tee metsa alla läheb. Üle kraavi me ei soovita hüpata soosillal, sest ilmselt ei ole see vesi seal läbi jäätanud.

Kuidas me siin Vargamäel muidu elame? Eks nii nagu igal pool mujal - tuba tuleb soojaks kütta, siis on ka külalistel rõõmsam olla. Külalisi jätkub meile aga lausa igaks päevaks - tundub, et jõuluprogrammid on hästi vastu võetud ning lusti jätkub nii lastele kui ka täiskasvanutele. Aitüma lugemast ja huvi tundmast!

Jonkadi-jonkadi....

2010-12-08T10:45:00.003+02:00

Jõulud on tuppa toodud ehk jõuluprogrammid said eile väärika avalöögi, kui Koeru Keskkooli vahvad noored karjatallis ligi 3 tundi lustisid. Vana aja kommetele kohaselt on õled (loe: põhud) tuppa toodud ning kuusk lakke riputatud. Jajah. Õige puha - vanasti riputati kuusk lakke. pealegi on nõnda turvalisem - ei lähe trallimise käigus ümber ning kuuse alla mahub ka rohkem kingitusi.

Elumajas, Hansenite elutoas on teine kuusk - ehitud muu hulgas kommide ja käbidega. Igaüks võib mõistatada, kuidas said männikäbid kuuse otsa. Juuresolev pilt ongi siis elumaja kuusest, mis ei ole lakke riputatud, vaid hoopis ühe vana ja väärika kuusejala sees.

Hansenite elutoa aknast avanes aga järjekordne maaliline vaade. Praegu on Vargamäe väga maaliline. Teed on ka kenasti lahti lükatud, seega pole ka karta, et ei pääse imetlema.

Mis aga jõuluprogrammidesse puutub, siis need kestavad meil praeguse seisuga 21. detsembri südaööni. Siis lõpeb programm muuseumi püsiklientideks olnud ettevõttel. Lasteprogrammid on muidugi päevasel ajal, aga tundub, et täiskasvanutele meeldib mõte pimedas metsa minna ja seal lõkke ääres varbaid soojendada ja vaadata, kuidas lumi sajab. Pühapäeval olete aga kõik oodatud perepäevale. Jõulumaagiline aeg 12.12. kell 12.oo

Just praegu sündis aga koostööna üks ilus mõte: jõulukaardi saatmise asemel võiks igaüks tulla Vargamäele ja kirjutada oma jõulusoovid lumele - siis saaniga taevas sõitvad päkapikud näevad ja toimetavad edasi! Jõulusoove näevad ka kõik teised külastajad.

Hommikune jalutuskäik soosillal

2010-12-03T14:09:00.002+02:00

Soosillal jalutasid seekord noored metskitsed. Kolmekesi. Igasugused oleksid fotoaparaadi kasutamisest jätan seekord välja ütlemata.
Loomateema lõpetuseks nii palju, et metssead on jälle liikvel - olid teised ükspäev saunikute taga kolamas. Eks seda näeb kevadel, kas ja kui palju nad seekord üles tuhnisid.

Tore on see, et Tallinna muuseumist (ikka Tammsaare omast) jõudis meile Põrgupõhja uue Vanapagana teemaline näitus. Selle sätime nüüd varsti üles ja siis on jälle põhjust või ettekäänet (kellel neid siiatulekuks napib) muuseumi väravast sisse astuda.

Tegelikult on neid põhjuseid muidugi palju ja eelkõige on need igaühe enda sees, aga nende põhjuste üles leidmiseks pakume me võimalust 12. detsembril kella 12st kella 16ni nautida tõelisi jõule iseenda sees. Nimelt toimub perepäev "Jõulud Vargamäel", kus saab mängida ja meisterdada (küünlaid, kaarte, kingitusi jpms), ennustada ilma ja tulevikku, aga eelkõige võtta aega iseenda ja oma lähedaste jaoks. See tuleb ilmselt kõige paremini koos jõulumõtetega välja siis, kui me kella 14 paiku metsa läheme - metsloomadele jõulupuud ehtima - selle tarbeks võtke kaasa kodust kas juurvilju, kuivanud leiba, saia või kel heinad omast käest, siis võib ju kilekotiga sületäie heinu ka lumele raputada - kitsed on kindlasti tänulikud. Ka need Soosillal jalutajad.

Perepäevale sissepääs on muuseumi pileti eest. Seega - praktiliselt muidu. Selle raha eest saab meisterdatud asjad kaasa võtta ja metsas lõkke ääres sooja teed juua ning endal kaasa võetud võileibu nautida. Lisaks on kõigil ainulaadne võimalus osaleda ühise jõulujutu kirjutamises. Täpsem info kohapeal! :)

Kel aga lasteseltskonna või töö-kollektiivi jõulud planeerimata, siis 18. detsembrini pakume jõuluprogramme. Lastele ja täiskasvanutele on eraldi programmid ning nendega on kõige parem tutvuda meie koduleheküljel www.tammsaare.albu.ee Programmid tuleks kindlasti ette tellida, sest mõned on juba ette jõudnud ning kõik kuupäevad-kellaajad ei pruugi olla enam vabad.

Talitööde hooaeg

2010-11-18T13:46:00.002+02:00

Täna sai siis teede talihoole ametlikult avalöögi, sest lumekiht Vargamäelgi oli nii paks, et võimalike külastajate mugava ligipääsu tagamiseks tuli kõnniteedelt lumekihti õhemaks lükata. Lumememme jätsime targu tegemata - kui sulailma jätkub ja ka lund, siis küll homsed lapsed selle memmegi valmis meisterdavad.

Talgupäev kulges vahelduva pilvisusega ja rohkete sademetega ilma tähe all - tihe hoovihm vaheldus päikesekildudega. Talgulisi oli küll oodatust vähem, aga see-eest sai Siiri ühe ekskursiooni teha - kas just talgupäeva raames, kuid mitme põlvkonna esindajad soovisid perekeskis Tammsaare elu ja loominguga lähemalt tutvuda.

Üks raamat Järva-Madise kohajuttudest ja jutukohtadest hakkab ka valmis saama ning taotlus Kultuurikapitalile on esitamisel. Autoriks on muuseumi eelmine programmijuht Anti. Raamat on uudne just oma ülesehituselt ning suunitluselt, tuues kohapärimuse lähemale neilegi, kes ehk muidu säärase sisuga raamatuid ei loeks.

Jõuluprogrammide tellimine on ka täies hoos, kuid vabu päevi veel jätkub - olgu siis meelde tuletatud - 6.-18. detsembrini me neid pakume ning lastele ja täiskasvanutele on eraldi programmid. Koduleheküljel on need kenasti ka lahti kirjutatud, aga meil on kombeks erisoovidele vastu tulla.

Järgmise nädala kadripäevaprogrammide kohta kehtib sama - alati on võimalik panna midagi juurde ja teisalt jälle ära võtta ning siis ka hinnas kokkuleppele jõuda.
2010. aastat on veel küll poolteist kuud järel, kuid ka järgmine aasta tõotab tulla paljulubav ning põnev - lisaks traditsioonilistele üritustele leiab muuseumi üritustekalendrisse tee ka mitu sellist ettevõtmist, mis laiemat huvi äratada võiksid... Aga kõigest omal ajal.

Seniks vaadake üle, et 12. detsember alates kella 12st teil kalendris vaba oleks. Hommikul võtke pere-sõbrad-kallim kaasa ning tulge Vargamäele muistseid jõule tähistama. Igaüks saab midagi - aega iseenda ja lähedaste jaoks ning kaasa võib võtta selle, mille ise valmis teete! Jõuluvana postkontorit ja kommiautot meil ei ole, selle asemel oleme ise head päkapikud ja viime metsloomadele toitu.

Suur talgupäev tulekul!

2010-11-10T16:20:00.002+02:00

Niisiis teadaanne kõigile, kes pole endale nädalavahetuseks plaane teinud, kuid sooviks midagi head teha. Kohe igas mõttes head.
A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimuvad 13. novembril talgud. Tegemisi-töid on kogunenud omajagu, mida kambakesi on lõbusam ette võtta. Näiteks
- sigade songermaa likvideerimine (vaata ka kaht eelmist postitust), sest kõike pole veel jõudnud; kaasa raudreha
- lehehunnikute koristus (kaasa reha ja töökindad)
- mutimullahunnikute tasandamine (taas sobib reha väga hästi)
ja nipet-näpet veel.

Mida vastu pakume?
- koos tegemise rõõmu ja mõnusat talguseltskonda
- sooja teed ja präänikut (äärmisel juhul kooki)
- tasuta muuseumikülastust

Tööle hakkame pihta andma kella kümnest hommikul. Selga paluks panna siis ilmakindlad riided, mida ei karda ka natuke ära määrida.

***
Mis tänasesse päeva puutub, siis aitäh Rakvere Ametikooli õpilastele huvitavate küsimuste ning toreda võtmehoidja eest!

Esimesed jäljed ja mättapusle

2010-11-07T14:33:00.004+02:00

Üleöö maha sadanud lume puhul ongi kõige toredam teha esimesi jälgi. Kuigi päris ootamatuna see lumi ikka ei tulnud, sest kui eilne sünnipäevaseltskond Vargamäelt lahkuma hakkas, siis krõmpsus rohi jalge all üsna mõnusasti.
Sünnipäevaseltskond ei olnud ka päris tavaline - või siis just oli, sest südandsoojendav on jälgida, kuidas inimesed võtavad endale siin aega - käivad rabas matkamas, uudistavad muuseumis ringi (üle aastate nagu eile nii mõnelgi juhtus) ning saavad osa muuseumi programmidest, olgu selleks siis muistsed käsitöövõtted või tunnike meie kirjanduslikul seiklusrajal küll ületatud - Matu mätastel "hüplesid" ühtmoodi nii noored, keskealised, eelkooliealised kui ka pensioniikka jõudnud daamid ja härrad. "Liisid ja Joosepid" proovisid leida endavahelist tasakaalu ja harmooniat ning unkaaugust mahtusid ka kõik järjepanu sisse. Rohketest küsimustest järeldasin, et suutsime taaskord inimesi positiivselt üllatada - seega täitis eilne üritus korraldajate ja ka meie ühise eesmärgi - vahva võib olla ka mujal kui Tallinnas ning eriti tore võib olla ka muuseumis.
Igal juhul saime me muu hulgas ka rohkelt lubadusi hiljemalt suvel uuesti tulla, sest nii palju jäi kripeldama, mida vaadata, kogeda ja proovida tahaks. Aitäh meid üles leidmast!

Sigade songermaal nende tuhnimiste jälgi likvideerides osutus nn mättapusle kokkupanekul kõige paremaks abivahendiks vana hea raudreha - tõmba aga kohmetanud-kahutanud mättad auku ja tambi kinni. Karjatee ots on juba üsna liigeldav ja saunikute räästaalune paistab ka eemalt ilusam. Järgmine laupäev jälle!

See ju lausa seatemp!

2010-11-04T14:27:00.003+02:00

Ilmselt oleks õige kasutada mitmuse vormi ja lisada, et metssigade. Tundub küll, et metsanotsud on olnud möödunud laupäevase jahimeeste retke järel pisut segaduses, sest saunikute elamise juures ning Kultuurihiies avanev vaatepilt küll teab, mis kena ei ole. Kui poleks sügis, võiks lausa mõelda kartulite maha paneku peale, sest kohati on maapind üles küntud 10 sentimeetri sügavuselt. Täna muuseumit külastanud Šveitsi kodanik noogutas ja ütles, et jah, üsna tuttav pilt - neil on sama lugu. Järgmisel nädalal teeme siis kolmekesi talgupäeva ja hakkame seda murukamarat peale tagasi panema - muud valikut ei ole. Kes soovib appi tulla, siis võib julgesti märku anda - tuleb pikk ja porine päev.

Aga need kaks inimest on vaprad - pärast muuseumikülastust tõmbasid nad jalga kummikud ning suundusid Kodru rabasse. Vahva, et eestlased on leidnud üles Eestimaalt selle, mida mujal ei ole, aga mis annab väliskülalisele aimu, milline on Eestimaa ja miks eestlased mõtlevad teinekord nii nagu nad mõtlevad ning miks sügismasendus kui hingedeajaga kaasas käiv nähtus on justkui meisse kodeeritud - mõtle sa sellele või püüa seda eirata. Ka erinevad mardi-ja kadripäevatraditsioonid on ju selle hingedaja rännakuga seotud ega erinegi oma põhiolemuselt praegu suuremat kõlapinda omavast kõikide pühakute ööst halloweenist. Täpsuse huvides olgu mainitud, et Vargamäel jooksevad ringi mardid ja kadrid ning kõrvitsaid me tühjaks ei õõnestanud, sest vanad eestlased toiduga ei mänginud. Selle unka-augu pildi panin siia selleks, et meelde tuletada, et kratid ja puuslikud ning "muu rahvas" tuli hoonesse ja läks välja just unka-augu kaudu, olgu selleks hooneks siis toidu-või vilja-ait või rehetare ise. Rehetare unka-auku läks Hansenite poistel ka vaja: siis kui isa keelust üle astudes peo pealt hiljem saabudes avastati, et isa ukse lukku oli pannud, ronis üks poistest unka-augu kaudu majja ja tegi teistele ukse lahti.

Päikesekiir muidu hallis päevas aga oli hommikul - kui veel Järva-Madisel tibas vihma, siis hommikune Vargamäe tervitas sinitaeva ja päikesepaistega. Seda polnud aga kauaks, sest kui Ivo Avisionist tuli nende ettevõtte tegemisi üles pildistama (need on need vahvad tehnilised lahendused meie muuseumis), tibutas juba vihma. Tuul on selline, et tekib tunne, nagu oleks mere ääres. Sügis. Päris sügis. Aga elumaja soojad ahjud ning väljapanek paneb õues toimuva unustama, paneb ennast muuseumisse unustama....

Kes suve või talve või värvilist sügist soovib meenutada, siis kerige julgesti lehekülge allapoole või otsige Picasast üles meie album - seal on jälle uusi pilte. Homme ilmuvad sinna ka metssigade tembutuste ülesvõtted - siis on selge pilt, mitmekümnel ruutmeetril nad kaevetöid teostasid.

Mõni hetk on tabamatu

2010-10-28T16:32:00.004+03:00

Seekordne pealkiri on inspireeritud meie väravakaamerast avanevast pildist teatud kellaajal, kui päike paistab nurga alt, mil väravatagune tundub kui uks paradiisi. No vaadake ise.
Müstiline.
Kättesaamatu.
Imeline.

Vaatasime ja proovisime korduvalt seda jäädvustada, kuid parim tulemus, mis saavutasime oli ikka üsna kahvatu. Eile see peaaegu õnnestus. Pildid on meie Picasa albumis üleval - alamkataloogis Võrgutav Vargamäe. Sinna tuleb ka edaspidi fotosid, kus on kas Vargamäe majad või loodus. Meil on juba üht-teist kogunenud.

Fotodest rääkides, siis enam meie muuseumis Tiit Leito pilte vaadata ei saa - vähemalt mõnda aega. Täna võtsime näituse maha ja aitasime auto peale pakkida. Ruum jäi kuidagi tühjaks, aga seda tühjust kahandab Tartu konservaatorite näitus.

Viimase kahe nädala jooksul on siin veebilogis sissekandeid nappinud, kuid muuseumi igapäevatöö - sealhulgas vaprate, ilma trotsivate koolilaste ekskursioonid käisid täie hooga. Koolivaheaeg on aga esimene nädal, kus meil polegi ühtki ekskursiooni tellitud. Külastajaid aeg-ajalt ikka liigub.

Kes tahavad hingedeajal aega maha võtta, siis mardi-ja kadripäevaprogrammid sobivad kõigile, kes hingelt ja väliselt lapsed (või just otsivad seda endas). Sugugi vara pole mõelda jõuludele - jõuluprogrammid on eraldi väiksematele (6-14) ja suurematele (14-104). Sulgudes pole siis mitte rõivanumber, vaid vanus. :)
Maagilisel kuupäeval - 12.12.2010 kell 12.00 olete aga oodatud meie traditsioonilisele perepäevale - lähem info ilmub kohe-kohe ka koduleheküljele. Mardi-kadri ja jõuluprogrammid on seal aga juba üleval. Kusjuures täiskasvanute jõuluprogramm sai alguse sellest, et mõned ettevõtted avaldasid selleks soovi. Ju siis nende lapsed olid varasematel aastatel käinud ja neile meeldis - nii tekkis ka täiskasvanutele eraldi programm.
Perepäeval aga saavad kõik koos lustida, meisterdada - viima metsaelanikele süüa ning saab päris maarohtudest päris lõkkel keedetud teed. Anname ka näpunäiteid, kuidas jõulu-ja aastavahetuse peolaua taga mõnusalt aega veeta nii, et need teleri-ja söömakeskseks ei kujuneks. Ühesõnaga - saab kohapeal proovida ja üht-teist saab kaasa ka.

Nüüd muutuvad postitused taas regulaarsemaks, sest vaimuvärskendamise paus sai läbi.
Neile, kes kahtlevad, siis muuseum ON avatud. Välja arvatud homme - siis me läheme õppima, kuidas veelgi paremini teie jaoks olemas olla.

Valged künnivaod

2010-10-06T09:56:00.002+03:00

Käes on see aeg, kui karjatalli ees olevatel sigadel ja lammastel on ööga härmakasukas selga kasvanud ning seda on võimalik hommikulgi vaadelda. Käes on ka see aeg, kus Vargamäelgi on vahtralehehunnikud nii suureks kasvanud, et sinna võib unistades uppuda.
Möödas on järjekordne toimekas ja tegus nädal, kuhu mahtus rohkesti vahvaid inimesi ning toredaid hetki. Meile meeldivad õpetajad, kes mõistavad vajadust lasta lastel süveneda. On tore, et neid on üha rohkem ning õpetajad julgevad välja käia ka ideid, mille teostumisse ei julge nad isegi uskuda. On ütlemata vahva näha siis nende näol seda siirast rõõmu ja positiivset kohkumist - et kas tõesti ongi võimalik? Jah, on küll, sest meile meeldivad toredad ja isikupärased mõtted - püüame oma muuseumielu elada nii, et leiame võimalusi kuidas teostada, mitte vabandusi, miks ei saa teostada. Nii on elu ilusam.

Kuigi hommikud Vargamäelgi on jahedavõitu, oleme meiegi saanud nautida päikesepaistet, kirjut sügist, mis nüüd juba pruunikaks muutub ning maitsvaid kuldrenette, mida kährikud pole jõudnud ära süüa.

Reedene lubatud elektrikatkestus pidi kestma küll hommikul 9.30st kuni 15ni ning olime isegi koduleheküljele teate pannud ning ekskursioonigruppe hoiatanud, kuid seekord said energiamehed oma töödega kiiremini valmis ning kõigil külastajatel tekkis umbes 12 paiku võimalus ka elumaja ekspositsiooni täies mahus nautida. Reede oli üldse üks rahvarohke päev - kokku käis meil viie kooli õpilasi, kellest osa lisaks ekskursioonile jahtis vihjete abil ka Tõe ja Õiguse tegelaste ütlemisi. Septembrikuu viimane päev oli aga omamoodi - Rocca al Mare lapsed veetsid meil lausa terve päeva - pärastlõunal olid abiks neil Tõe ja Õiguse tegelaste elustamisel teatriprofessionaalid Urmas Lennuk ja Üllar Saaremäe. Tea, kuidas neile lastele see päev ka meeldis?

Näib, et mõte veeta muuseumis terve päev, on õpetajate seas kanda kinnitanud. Mis meil selle vastu saakski olla - püüame ju vägagi muuta kuvandit muuseumist kui igavast kohast, kus kõik on juba toimunud. Meie arvates meenutame me pigem külastuskeskust, millega nõustusid ka esmaspäeval Norra poistekooriga kaasas olnud õpetajad. Norra poisid said kohe aru, kes Anton Hansen Tammsaare meie jaoks on, kui ma ütlesin neile, et teda võib võrrelda Knut Hamsuniga. Siiras äratundmisrõõm vaatas mulle vastu nii algklasside laste kui ka suuremate poiste silmadest. Ning kogu muuseumi tutvustamine oli oluliselt lihtsam. Nii palju küsimusi muuseumis olevate esemete ning elustiili kohta kui norra poistelt, ma polegi veel kuulnud. Mnjah, ja nende õpetajad kartsid, et poistel on muuseumis igav. Näha küll ei olnud. :)

Pühapäeval sai siis jälle seiklusrada kasutada ning õpetada noortele, kuidas üksteisega rohkem arvestada ning paremini koos tegutseda. Hugo Treffneri abituriendid (loodusklass) võtsid endale meie kandis rohkem aega ning käisid Tõe ja Õiguse jälgedes, otsisid tegelaste tsitaate ning panid end proovile seni ainsal Eesti kirjanduslikul seiklusrajal. Vahva oli vaadata kahte gruppi jagatud klassi kohtumist pärast raja mittetäielikku läbimist (4 tundi oli 13ne elemendi korrektseks sooritamiseks napivõitu). Vaprad olid nad küll, sest metsa all päike nii mõnusasti õhtupoolikul enam ei soojendanud kui päeval ning nii mõnigi kraapis kotipõhjast välja kindad ja mütsi.
Kõige paremini oskavad nad oma raja läbimist ilmselt ise kommenteerida, aga põhjust tagasi tulla parema soorituse järele ning eesmärgiga rada täies mahus läbida on neil kindlasti. On kõigil, kes seni rajal käinud.

Siinkohal avaldamegi muuseumi poolt üleskutse neile, kes on muuseumis pilte teinud ja need kuskile kas üles riputanud või on nõus seda tegema - saatke meile lingid või pilte, et saaksime need kõigile vaatamiseks meie veebialbumisse panna. Võib-olla on just teie osalemisrõõm nakkav?

Teate, mis on Vargamäel hommikuti imeilus? Vaade väravakaamerast - muuseumi väravatagune paistab siis justkui sissekäik paradiisi...

Vargamäe varanduse otsimine

2010-09-28T15:33:00.003+03:00

Sellist pealkirja kannab ka üks meie programmis olevatest mängudest, kuigi seekord võiks tinglikult nimetada varanduse otsimiseks ka pühapäeval toimunud mihklipäeva tähistamist koos moosikonkursiga.

Ilm oli sügisene - tuuline, vihmane ja üha jahenev. Sellest hoolimata (või selle kiuste, kes teab) võttis mihklipäeva tähistamisest osa üle paarikümne huvilise erinevas vanuses. Kahe ja poole tunni vältel oli osalejail võimalik Silvia juhendusel villa kraasida, kedervarrega ja vokiga kedrata ja lõnga korrutada. Seda võimalust kasutati usinalt - eriti hästi tuli ketramine välja tüdrukutel. Samuti jagasime soovitusi, mida mihklipäeval ilma ennustades tähele panna.

Praeguse ilmaprognoosi järgi ennustades peaks talv tulema lühike ja vähese lumega, kuid sügis on jahedavõitu. Kuna viimase ööpäeva torm on ka puud üsna paljaks teinud, siis võib loota, et jüripäevaks hakkavad puud juba lehte minema.

Mõistatasime mõistatusi ja jagasime näpunäiteid toidulaua katmise osas. Uue omaniku leidis ka nii mõnigi hoidis ja aiasaadus.

Tammsaare moosikonkursile esitati 4 õuna-pohlamoosi, mille seast tuli pimemaitsmise teel oma lemmik valida ning valikut ka põhjendada. Pikka aega oli kolmel moosil ühepalju hääli, kuid lõpuks edestas teisi moose Claire Miljukova keedetud õuna-pohlamoos vaniljega. Claire Miljukova esitas konkursile kaks moosi - ilma vaniljeta keedetud õuna-pohlamoos said võrdselt hääli Lea Aasa keedetud moosiga ning need jagasid teist-kolmandat kohta. Neist jäi omakorda kahe häälega maha muuseumi juhataja Aune Suve keedetud õuna-pohlamoos.

Õuna-pohlamoos oli A.H. Tammsaare lemmikmoos. Kahjuks pole säilinud retsepti, mille järgi kirjanik seda keetis. Teadmata on, oli seal rohkem õunu või pohli ja milliseid lisasid-maitseaineid ta kasutas. Ajendatuna soovist pakkuda ka muuseumi külastajatele võimalust mekkida Tammsaare lemmikmoosi ka konkurss korraldati. Järgmine õuna-pohlamoosi konkurss toimub juba aastal 2011. Mis saab nendest moosidest, mis maitsmisest üle jäid? No mõned mõtted meil on ja küllap te nendest ka peagi kuulete. Siis kui on õige aeg. Pildid mihklipäevast lubas Aune ka peagi veebialbumisse panna - olge valvel.

Maitsjate kommentaarid Claire Miljukova võidumoosi kohta: Väga hea ja magus. Tip-top moos. Väga põneva maitsega. Huvitav.

Kommentaarid Claire Miljukova teise moosi kohta (ilma vaniljeta): Parajalt mõrkjas jõuluvorstimoos. Vana hea pohlamoos. Väga hea moos.

Kommentaarid Lea Aasa moosi kohta: See sobib pannkoogi peale. Mõnus õuna-kaneeli(?) maitse. Hää ja mahe koogile.

Kommentaarid Aune Suve moosi kohta: Mulle maitseb hapu pohlamoos. Väga hea moos. Hea verivorsti juurde.

Täname kõiki moosikeetjaid ja osalejaid. Taaskohtumiseni Vargamäel!

Võrrand tundmatutega ehk väike hall kassipoeg

2010-09-25T15:17:00.003+03:00

Kuidas teha ekskursioone, kui kolmest inimesest üks on täiesti haige, teine teeb väga koledat häält ja kolmas peaks olema hoopis kuskil mujal? Tuleb abi paluda. Nii me ka tegime - siinkohal AITÄH Karinile ja Silvile, kes meid hädast välja aitasid. Ekskursioonide sügisene kõrghooaeg on käes, mis tähendab "Tõe ja Õiguse" laenutuste arvu kasvu raamatukogudes ning õpilastest külastajate arvu suurenemist meil. Kuigi seekordne soe ja päikseline nädalavahetus on toonud meile ka juhukülastajaid. Hommikul kell 10 - ehk juba tund enne muuseumi ametlikku avamist - olid esimesed külastajad kohal ning päev algas kähehäälse ekskursiooniga 21. Kooli õpilastele. Nad vaprad käisid eelmisel õhtul juba Kodru rabas kunagise taliteega tutvumas ning veetsid siis õhtu Simisalus.

Tagasivaatena nädalale võib öelda, et kuigi teisipäev on ametlikult muuseum suletud, siis jätkus meil külastajaid igasse päeva umbes sada. Neljapäeval võtsime mitte-ametlikult osa emakeele-ja kirjanduse õpetajatele mõeldud infopäevast, jagades neile registreerumise ajal teavet oma programmidest ja võimalustest. Loodetavasti õnnestub saada ka lisavahendeid ning osta tarvilikud asjad tundide läbiviimiseks - et järgmisel aastal, s.o 2011 saaks lapsed klassiruumist väljaspool ka ainet õppida.

Kui praegu väisavad muuseumi pensioniealised külastajad, kellele Aune ekskursiooni teeb, siis veerandtunni pärast alustab ekskursiooni neljas grupp - koorilauljad. Siis võib tänase päeva lõppenuks kuulutada.

Mis puudutab 21. Kooli ja halli kassipoega, siis kui olin lõpetanud kella 12.30 paiku ekskursiooni, kuulsin muuseumi väravas tite nuttu - aialippide vahel oli üksik, pisike kassipoeg - nii umbes kuu vanune. Peaaegu oleks ta leidnud endale uue pere, kuid kuna ees ootas veel pikk autosõit, ei saanud nad seda kiisukest kuidagi kaasa võtta. Kui keegi soovib endale pisikest halli kiisupoissi, siis andke teada - kuigi ula peale ta ei jää, vaid saab endale kasuvennad ja õed kindlasti.

Lõpetuseks üks ilus sügisene pilt meie parklast. Ja homme - kõik mihklipäevatama! Kell 15.00 hakkab. Lambalihamüüja ütles küll eile meile ära, et tema ikka ei tule, aga tulge Tammsaare lemmikmoosi maitsma ja oma kaupa vahetama! Mina tahan küll enda kurgipurki kellegi marineeritud seente vastu vahetada!

Sabinad ja sebimised

2010-09-19T15:45:00.002+03:00

Seda, et sügis pole veel kalendri järgi alanud, ei tule õues olles meeldegi. Õues on just selline ilm, mis sügisega seostub - päike ei soojenda enam ning käib oluliselt madalamalt ning aeg-ajalt kastab külm vihm koos lõikava tuulega üdini märjaks. Kultuurihiis on aga tõeline seeneralli asupaik - kuuseriisikate kõrval laiutavad oma kübaraid puravikudaamid ning isaste isenditena edevad kärbseseened. Mururohelisest on saanud vahtralehevärviline.
Külma vihma said ka reedel muuseumi ja raba külastanud Kivilinna gümnaasiumlased. Ka eelmine neljapäev oli täis tegusid - ekskursioone ja vihjemängu. Reedel ja laupäeval meie muuseumivara uuendanud konservaatorid on aga minu silmis tõelised kangelased - ja mitte seepärast, et vanadelt asjadelt nüüd tolm süvitsi maha pestud, vaid see, kuidas asjadele uus elu antakse - imeline! Meie muuseumis karjatalli õppekeskuses on ka üleval näitus nende tegemistest. Tõeline Aja Lugu.

Sel kuul tahame esitada Hasartmängumaksu nõukogule projekti, et lõpuks ometi saaks kevadel hakata lapsed õues õppima - loomulikult meie muuseumi õues. Kooliprogramme ja aineid, mida õppida saab, leiab ka koduleheküljelt - programmide alt.

Järgmine nädal on täis tihedalt ekskursioone - vaid neljapäev on seni vaba. Siis aga ootab meist ühte ehk sõit Tartusse - turundustööd tegema. Positiivset vastust infopäeva korraldajatelt veel pole, kuid oleme selleks valmis. Kolmapäev on sünnipäevapäev ka. Saab head sööki.
Järgmisel nädalal oleme valmis ka selleks, et kell 15 saame muuseumi sulgeda vaid neljapäeval, sest oleme populaarsed ka laupäeval ning pühapäeval tähistame ju mihklipäeva! Õnneks on Tammsaare moosi keetmise huvilisi üsna mitu ning võime loota, et saab mekkida maitsvaid õuna-pohlamoose. Ah, et millest ma räägin?
Vihje: vaata vanemaid postitusi...

Värviline vaikus

2010-09-10T16:15:00.006+03:00

Loodus muutub iga ööga üha värvilisemaks - kased Soosillal on täiesti kollased ning õuepealsetest vahtratest saavad punamütsikesed. Raba lõhnab jõhvikate ja metsaalune seente järele. Õuna-aias, kust naabritädi vanasti riisikaid korjas, neid enam ei leia - vist on liiga külastatav koht. Puu alt on raske õunugi leida - see on kährikute toidulaud. Üldse on saanud viimasel ajal sagedaseks traditsiooniks käia läbi kõik prügikasti-ümbrused. Kui sinna midagi eelmisel päeval visatud on, siis võib enam-vähem kindel olla, et kährikud ka selle välja tuustivad. Muidugi oleks lahendus kõik prügikastid samal õhtul tühjendada, kuid see oleks jälle keskkonnavaenulik - prügikottide kasutamise mõttes.

Tiit Leito autoriõhtu pildid said nüüd ka üles.
Ikka need "Olemise olekud". Ikka juhtub, et just siis, kui tekib aeg, et hakkaks nüüd neid pilte üles laadima, siis otsustab näiteks Internet küla peale minna.

See nädal on tegelikult üsna vaikne olnud - ja mitte ainult seepärast, et üks meist on puhkusel ning kaks pead ei ole sugugi sama, mis kolm, vaid ka koolitöö alles kogub tuure ning meie sügisene õpilaste-hooaeg algab järgmisel nädalal. Külastajaid jagub muidugi igasse päeva, kuid need päevad, mil õhtuks hääled pisut pikast rääkimisest kärisevad, on alles ees.

Samas on praegune nädal olnud hea võimalus valmistada inimesi ja ka iseend ette 26ndaks septembriks, mil peaks lõpuks ometi selguma maailma parim A.H. Tammsaare lemmikmoos. Lisaks on selgemaks saanud nii mõnegi projekti seni ähmased piirjooned ning praegu veel kalevi all olevad ideed hakkavad teostuseni jõudma. Neist mõni juba sügisel, mõni järgmisel aastal.

Vanad naised Vargamäel

2010-09-07T16:04:00.003+03:00

Niisiis on jõudnud vananaistesuvi ka Vargamäele, sest täna oli küll selline hommik, kus õues oli soojem kui toas. Sai siis käidud kährikute pahandusi likvideerimas - nad ju ronivad prügikastidesse ja tuustivad kõik prahi välja. Kindlasti on nad meile pahased, et me selle prahi sinna jälle tagasi topime ja nende toiduotsinguid sellega raskendame. Kiigeplatsil käimisest oli muidugi kasu ka - saime homseks seenesousti jagu kuuseriisikaid, puravikke ja muid söögiseeni.

Eelmise kuu külastajad on nüüd ka kokku löödud - neid oli umbes 1200, millele lisanduvad veel teatrikülastajad. Aitäh kõigile, kes enda külastuse piletit ostes on registreerinud - muudate meie statistilise töö lihtsamaks. Mitte ainult - see on ka väga hea tõendusmaterjal meie külastatavusest, mille numbrid on mõnikord oluliseks kriteeriumiks projektiraha taotlemisel.

Reedel oli siis Tiit Leito autoriõhtu, kus Tiit rääkis oma elust ja tegemistest, seletas lahti seda näitust ning tutvustas seni ilmunud raamatuid. Külliki luges ette mõtisklusi ja mõttekatkeid raamatust "Olemise olekud" ning Alar mängis kitarril ja laulis. Külmast sügisvihmast hoolimata või selle kiuste kohale tulnud paarikümnele inimesele meeldis õhtu väga ning Vargamäe aiast korjatud piparmündi tee andis sooja.

Õhtu lõpuks nähtud pildiprogramm Hiiumaast Astrid Böningi muusika saatel tõestas veelkord, et kui oskad vaadata, siis näed. Pildid ilmuvad ka varsti meie veebialbumisse.

Selle nädala lõpuks saab rehealune siis taas sellisesse seisukorda, et sinna on võimalik lubada külastajaid. See tähendab, et teatri-atribuutika on ära viidud ning rehealuse keskel olnud lava saab talviseks hooajaks koduks senisele rehetare väljapanekule. Eks kui järgmine nädal või näiteks mihklipäeva tähistamisele tulete, siis näete. Seniks söögiseeni teie pannile ja jõhvikaid teie marjakorvi!

Septembrikuu sagimised

2010-09-02T15:35:00.002+03:00

Igal juhul on need septembrikuu sagimised nüüd alanud. Justkui krooniks suvele, mil muuseumi avastasid eestlastega kampa löönud välismaalased, oli eilne päev - suvesoojust meenutav, kuid sügiseselt karge hommikuga 1. september. Ei saa rohkemat öelda, kui et käisime nendega koos rabas, tegime ekskursiooni ja päeva lõpetasid nad seiklusrajal oma meeskonnatööoskusi prooovile pannes. Tegu siis ühe Eestis asuva saatkonna töötajatega, kes (taas)tutvusid Eesti kultuuri-ja kirjandusloo pärandiga. Igal juhul said nemadki sõltumata oma rahvusest kaasa killukese eestikeelset tõde ja õigust - jutt ikka nendestsamadest tsitaatidest, mida me külastajatele lugemisaasta puhul jagame. Pildid eilsest Kodru rabast tulevad ka peagi galeriisse üles.

Täna muidugi rabas ilmselt nii ilus ei olnud- oli üsna vihmane, kuid vaprad Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased vaatasid kaunist Vibujärve ning tutvusid perekond Hanseni karjamaade ja marjamaadega. Hea on teha ekskursiooni, kui lihtsalt ei kuulda, vaid kuulatakse ning küsitakse lisagi! Tüdrukud said muidugi häbematusega hakkama - reheköögis oli üks unine hiireke, kes siis infarktieelses seisundis jalge vahel sibas ega kuskile minna osanud.
Täna on üldse päris mitu inimest käinud - päeva alustasime enam kui 60 Keila õpilasega, kellele naabrimehe veised "ebainimlikku häält" tegid. Õnneks soosis ilm niivõrd, et päris lausvihmas ei pidanud me ühtegi ekskursiooni läbi viima. Koos õpetajatega on siis tänase päeva skoor 150 inimest - polegi paha, arvestades üsna sügisest ilma.

28ndale augustile pean aga veel ühe tagasivaate tegema - pole just palju neid, kes lisaks külalisteraamatu sissekandele võtavad vaevaks meile kirjutada ja meid pakutu eest tänada. Seekord oli neid aga ühes grupis lausa kaks - te ise teate, kes te olete - muuseum ja ka teile giidiks olnud isik on selle tagasiside eest ütlemata tänulikud. See oli äärmiselt armas!

Lisaks tänase päeva statistikale, tooksin välja veel mõned numbrid - sai vaadatud natuke selle veebilogi postitust ning meile üllatuseks on meil lugejaid ka teistpool Atlandi ookeani - tervitused teile sinna Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja muidugi ka teispoole Läänemerd - Rootsi!
Mõned väliskülastused on ka Iirimaalt, Venemaalt, Soomest ning Itaaliast - parimad soovid teilegi ja tulge jälle!

Jälle on kõigil põhjust tulla juba homme - kell 18.00 õhtul on siis Tiit Leito autoriõhtu. Sissepääs täiesti tasuta. Kes pole loodusfoto huviline, aga on loodusehuviline, siis 26. septembri, ehk mihklipäeva tähistamise programm võtab täpsemat kuju. Pakume lambaliha kaasaostmisvõimalust ja saab ka kohapeal mekkida; näeb, kuidas villast saab lõng; räägime, kuidas mihklipäeval ilma ennustada ning mängime mihklipäeva mänge. Sissepääsuks vajalik lunastada muuseumi pilet, kuid kõigile neile, kes osalevad Tammsaare moosikonkursil või tulevad oma aia-, põllu-, metsa-, talusaadusi vahetama, on sissepääs prii! Pohlad on juba valmis ning ma tean ka mitut, kes moosikonkursist seekord kindlasti osa võtavad. Mõned ideed vahetajatele:
- köögivili - nii värske kui ka hoidistatud
- seened, marjad - värskena või hoidistatud
- ravimtaimed
- puuviljad - värsked, kuivatatud või hoidistatud
- koduvein
- koduõlu
- leib
- kanamunad
- mesi
- lillesibulad, istikud
Ühesõnaga - vahetada võib kõike, millel on nii-öelda oma näpu maitse juures. Me kõik hoidistame natuke teistmoodi ning oleks ju põnev proovida uusi maitseid - vahetada kogemusi! Meie loome võimaluse - teie tulge kohale! Ega muidu elu paremaks ei lähe, kui ise härjal sarvist ei haara. :)

Loodame, et see tormituul, mis tasapisi pead tõstab, miskit ei murra ega minema vii. Kohtume siis silmast silma homme või hiljemalt 26ndal septembril. Seniks - kirjutamisteni!

Augusti viimane laupäev

2010-08-28T14:17:00.003+03:00

Jutt on siis augustikuust, mitte mehest nimega August, kes vaatas august....

Esimene osa päevast hakkab peagi ühele poole saama ja "siis algab teine osa". Esimene osa ehk pärtlipäeva tähistamine on nüüdseks täiesti möödas - isegi pildid on juba albumis. Kel pole aega tervet albumit vaadelda, siis pildike siiagi. Kogu mahevahetuse kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et kes käisid, jäid rahule. Vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Tagasihoidlikumad olid tulnud raha vahetama, kuid said teistelt osalejatelt noomida, et loobusid koduõlle või muude saaduste kaasa võtmisest. Igal juhul lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks - järgmine kord saadakse kokku mihklipäeva tähistamisel -26. septembril kell 15.00. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetame mihklipäeva ilmaennustamist, mängime mänge ning näeme päriselt, kuidas saab lambavillast lõng. Kõik, kel on aga selleks ajaks saadusi kogunenud, siis võtke kaasa - vahetada võib kõike, millel oma "näpu maitse" juures on. Küll oli tänastel osalejatel kahju, et seda leiba ainult maitsmiseks on. Võib ka öelda, et kui viimased vahetajad kohale jõudsid, oli osa kaupa juba omanikku vahetanud.

Moosikonkurss lükkus samuti mihklipäevale, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha me seda Tammsaare moosi mõtet matnud ei ole.

Siis tulid pärtlipäeva kosjad - osades meie oma muuseumi ning ümberkaudsed inimesed. Materjal ise kokku otsitud ja kirjutatud ning ise selgeks õpitud. Tundus, et publikule meeldis - millegagi meid ei visatud ning naljakohtadel naerdi ka.
Pärtlipäeva lõpetuseks (tegelikult oli pärtlipäev 24.08.) olgu öeldud, et pärast seda muutus ilm sügiseseks ja kapsad keerasid päid.

Seltskond, kellele peagi hakkame ekskursiooni tegema, on esialgu veel vist rabas. Sügisene raba on ilus, selles pole mõtet kahelda, eriti sellise mõnusa sügisese ilmaga nagu täna - parasjagu päikest ja parasjagu pilvi.

Kella 17st läheb aga lahti tõeline pulmapidu - nii-öelda naaber-soosaare elanikud on katnud pulmalaua meie karjatall-õppekeskusse ning tähistavad oma abiellumist siin. Mis on neist ütlemata tore. Meie muuseumirahvaga anname omalt poolt parima, et muuseumikülastajatest kontvõõraid neile sinna eriti ei satuks. Välistada seda ju ei saa, sest õhtu lõpeb muinastulede ööga ning retkelised jõuavad siia pisut pärast 20t. Kell 21.30 süüdatakse lõke Kultuurihiies. Järvamaal on muinastulede ööd ikka aastaid tähistatud - lihtsalt sellise mõõtme on ta saanud teist aastat järjest.
Homme on aga Mari ja Liina - meie suilised- viimast päeva tööl.

Vargamäe krutskid

2010-08-27T16:42:00.003+03:00

Justnimelt Vargamäe krutskitega tuli rinda pista ka täna muuseumi külastanud pruudil-peiul ja nende külalistel. "Kompensatsiooniks" said nad muidugi killukese tõde ja õigust ka kaasa. Ning pruutpaarile sai kingitud käsitööna valminud leib koos õpetussõnadega hoida leiba terve pulmapeo aja lahtilõikamata laual - see toob perele õnne ning hoiab leivamured eemal.

Pruudile antud ülesanne näitas, et abielurada on neil lai ning üsna tugev - pehmeid kohti oli vähe. Ka jagamisega said nad ilusti hakkama. Peigmees sai kenasti hakkama temale antud ülesandega muuseumi suvisele heinateole kaasa aidata rehapulga voolimise näol.
Nii pruudi kui ka peigmehe võistkond (parimad abilised eluteel) said proovida Vargamäe seitsmevõistlust, millest jätsime alles peokleidi ja ülikonnasõbralikud alad. Pildigalerii
peaks andma natuke ka ülevaadet. Aitäh Egonile ja Meerile, et lubasite oma rõõmu teistega jagada.

Üks ekskursioon on meil veel täna eesootamas. Suviline Mari andis oma parima Tammsaare-armastuse levitamisel ning täna on oodata siis tema organiseeritud seltskonda. Vahva!

Homme aga ootab meid kõiki tegus päev - mahevahetus, moosimaitsmine ja kosjaloo ülevaatus! Nii, et kel veel Tammsaare lemmikmoos keedetud pole või saadused-hoidised homseks valmis vaatamata, siis on tagumine aeg!
Kohtume homme!

Madalalt lendavad pääsukesed

2010-08-25T15:25:00.002+03:00

"Mitmendad pojad teie pääsukestel on? Teised või kolmandad?" Olematu linnuteadlane minus vaikis. Suvi on oma tegemistega kuidagi ruttu mööda saanud, et polegi olnud mahti jälgida, millises pesas mitmendad pojad on. Küll aga jättis eilsele eakate grupile elamuse, kui nad nägid pääsuema oma poega noka vahelt toitmas. Viimased kaks päeva on pääsukesed väga madalalt lennanud. Kui on üldse lennanud - padusadu on jõudnud Vargamäelegi. Täna kõmistas kõugi, aga nüüdseks sajab juba teist või lausa kolmandat tundi. Täiesti vastupidine ilm - eile klaaris lõuna paiku selgemaks, täna hakkas ladistama. Nii et pääsukesed peavad ka pesas püsima.

Meie rehetare rookatus on korda tehtud! Ilus! Veel ilusam oli vaadata, kuidas vihmapiisad päikese käes mööda rookõrsi allapoole veeresid. Tsilk! ja järgmisele kõrrele. Niimoodi alla välja.

Puhkuste hooaeg on läbi saamas ning üksik-külastajate asemel hakkavad tooni andma ekskursioonid, mida viimastel päevadel on usinasti tellima asutud. Ei saa öelda, et ainult koolid - on kõiki. Pühapäeval lähenesime ka Lääne-Virumaa õpetajatele - andsime neile teada oma võimalustest ning pakutavatest teenustest. Loodame, et nii mõnigi leiab koos lastega tee (taas) Vargamäele. Sel laupäeval ootame siis kõiki kas mahevahetama või moosikonkursil osalema või lihtsalt vaatama üht toredat kosjalugu Alburahva Teatri ja Vargamäe muuseumi koostöös.

Tartumaa õpetajad on meid ka varsti külastamas ning tahame enda poolt parima anda selleks, et neil oleks vähemalt 5 põhjust tagasi tulla - kas siis koos õpilaste, pere või sõpruskonnaga.
Tore oleks ka, kui suudaksime sel sügisel murda Järvamaa õpetajate eelarvamuse nagu poleks neil mõtet klassidega meie juurde tulla, sest "Järvamaa lapsed käivad Vargamäel nagunii". Isegi kui nad käiksid "nagunii", poleks see ikkagi see, sest perega tehakse üht, klassikaaslastega hoopis teisi asju. Küll me jõuame. Tasa ja targu.

Aeg-ajalt leiab netiveergudelt nurinat, nagu figureeriks A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel liiga palju ajakirjanduses. Ütleme selle kohta nii, et lõpliku valiku avaldamise osas langetab meediavaälja-anne ning ju siis ületab meie tegevus uudisväärtuse künnist sagedamini kui mõne teise meelelahutusuudise oma. Või - me oleme piisavalt julged oma tegevusest inimesi teavitama. Eestimaal toimub väga palju vahvaid asju, sageli lihtsalt peljatakse sellest rääkida, sest mõeldakse - "keda see ikka huvitab". Nii aga juhtub, et pead sind huvitavat teavet lausa tikutulega taga otsima. Näiteks Muinastulede öö Järvamaal, mis seekord haarab maakonna kirjanduslikke paiku ja süütab lõkke just Järvamaa Kultuurihiies, A.H. Tammsaare muuseumis. Kes sellest nüüd alles esimest korda teada saab, siis meie koduleheküljel saab küll täpsemalt lugeda.

Mõtlesime siin kambakesi, et kui vanasti pärtlipäeval kosjas käidi, siis kaasnesid ka vastlapäeva paiku pulmad... On ehk keegi vabatahtlik pruutpaar, kes oleks nõus end vanade kommete kohaselt laskma paari panna?

Vabaduse taastamise päev

2010-08-20T17:05:00.002+03:00

Maailma kõige ilusamat värvi lipp - sinimustvalge - oli täna ka meie puiduse lipumasti vardas. On praegugi, mil teatrikülastajad kogunevad. Tuleb taas täismaja, aga lohutuseks kõigile neile, kel see imearmas, südamlik ja hingeminev etendus sel suvel pileti-, aja- või mõne muu asja puudusel nägemata jääb, siis - järgmine suvi jälle! Vähemalt praegu on küll asjade seisud nii, et Vargamäe varjus tuleb mängimisele ka suvel 2011. Lähemat infot oskab etenduse produtsent Kalju Kertsmik jagada.

Tegelikult oleks pidanud täna muuseum suletud olema - oleme ju riigipühadel suletud olnud. Aga kuidagi juhtus nii, et keegi meist (ilmselt oli see Aune) võttis mingil kevadisel hetkel vastu tellimuse ekskursiooniks 20. augustil kell 11. Tallinna Keskraamatukogust pidi tulema 50 inimest. Kohale jõudis neid 49 ja ekskursiooni nad said ning Kiigeplatsil ka piknikku pidada. Küsimusi oli neil omajagu ja kingituseks meile raamat, kus sees üht-teist Tammsaarestki, kel teatavasti oli olemas ka Keskraamatukogu võti, et ta saaks omale sobival ajal seal töötamas käia. Suur-suur kommikarp ka, millega me pole jõudnud veel maiustama hakata. Aitäh!
Lisaks Tallinna Keskraamatukogu inimestele oli meil täna päris palju külastajaid - nii 50+ jalgrattureid kui ka lihtsalt peresid, kes siia veel sattunudki polnud. Ütlemata tore siiski, et meil seekord riigipühal muuseum avatud oli - saime palju inimesi rõõmsamaks ja kogemuse võrra rikkamaks teha!
Suur aitäh ka Helmut Einpaulile, kelle saadetud raamat meile kenasti pärale jõudis. Varsti saab Hansenite elutoas näha ka väljapanekut raamatutest, mida on muuseumile kingitud. Neid on palju ja neid võib lehitseda. 95-aastane härra Einpaul käis eelmisel nädalal meil etendust vaatamas ning tema isa ja Anton Hansen olid Väike-Maarjas koolivennad - ühe vankriga neid viidi ja toodi.
Katus on nüüd ka peaaegu valmis - põhjapoolne külg on tõrvamata, see töö ootab ees järgmisel suvel. Katusetöid meenutavad veel peenikesed puupilpad, mida reha haarata ei suuda. Aga küll nendegagi aja jookul hakkama saab.
Ettevalmistused 28nda kuupäeval toimuvateks pärtlipäeva kosjadeks jõudsid samuti täna uude faasi - tegime proovi, et kõik läheks nii kui peab. Loodetavasti toimub kodudes ka usin hoidistamine ja saaduste kogumine, et mahevahetusel vahetada üle olevat kraami selle vastu, mida puudu on. Ärgem unustagem ka maailma parima õuna-pohlamoosi konkurssi ehk selgub parima A.H. Tammsaare lemmikmoosi keetja.
Kellele meeldib aga teistmoodi fotograafia, siis on paras aeg tulla uudistama Tiit Leito näitust MINEVIKUMÄLESTUSED, mida tänasest meie muuseumi karjatallis-õppekeskuses näha saab. Ütlemata põnev lugu, millest saab lähemalt kuulda juba 3. septembril, mil on Tiit Leito autoriõhtu. Olete kõik teretulnud, nagu ikka!

Imelised õhtud

2010-08-18T11:51:00.004+03:00

Nüüd on need pildid, mis sai lubatud vaatamiseks täitsa olemas. Võib juba albumist uurima minna ja kui keegi tunneb end pildi peal ära, siis võib rahumeeli ka endale arvutisse salvestada.
Olgu siinkohal veel lisatud üks pilt imeilusa 13nda augusti õhtust - päikeseloojang Tammsaare soosaarelt vaadatuna.
Nädalavahetusel sai veel pingutatud KIKi projekti kirjutada - et saaks ikka lapsed kevadel koolipingist välja ning et nad õpiksid loodust mitte ainult umbses klassitoas vaid ikka looduses. Programme võib juba meie veebikodust uudistada - lisaks loodusainetele oleme valmis jagama teadmisi ka teistes valdkondades.

Mööduvale suvele tagasi vaadates jäävad kindlasti meelde ka 6. ja 7. august, mil siin toimusid kahe lapse sünnipäevad. Lõbusad mängud, savist voolimine ja maalimine - kogu programm oli üllatuseks sünnipäevalastele endile ning mida võiksimegi meie korraldajatena rohkem tahta, kui et lastele see päev meeldis ja nad peo kulgemisega rahul olid. Vanematelgi oli ilmselt lihtsam - lastel polnud igav ning nemad ei pidanud laste lõbustamiseks sel korral midagi ette valmistama. Meile jäi jagamisrõõm - see kõige suurem neist.

15. august oli ka üks eriline pühapäev - külas oli 19 noort Inglismaalt Devoni kandist, kellele sai antud siis ülevaade "meie oma Shakespeare'ist". Neile pakkusid huvi illustratsiooni "Põrgupõhja uuest Vanapaganast", seega sai räägitud ka sellest teosest ning asjaolust, et veel on võimalik kirjutada romaanile 2. osa...
Oli huvitavaid küsimusi, rõõmsaid äratundmisi (saapasulane on veel nii mõneski tänapäeva Inglise kodus olemas) kui ka üllatusmomente (25-kroonine vaade - "How cool is that, we are really here!").

Muuseumipäev algas küll tugeva ja pika äiksevihmaga, kuid keskpäevaks piilus juba päike. Päev oli mõnusalt soe ja isegi veidi lämbe, aga õhtu pakkus hingematvalt ilusaid vaateid. Et teatrietendus just lõppes, siis oli pildistajaid rohkesti. Tegin isegi pisikese kaameraga mõned pildid.

Tammsaare jälgedes

2010-08-14T14:03:00.004+03:00

Praegu, kui Tammsaare väljamäge katavad tumedad vihmapilved ning pikemat aega kõmistab kõu, on paras aeg vaadata korraks eilsesse päikselisse ja sooja päeva, mil ligi 40 huvilist said lähemalt teada kirjanik A. H. Tammsaare elust ja loomingust. Algas see kõik ennelõunal Tallinnas, Kadriorus asuvast majamuuseumis, kus Maarja Vaino andis härra Hanseni elust põneva ülevaate ning kõigil oli võimalus uudistada perekond Hanseni korterit, kujutleda töölaua taga istuvat ning sulega kribivat kirjanikku või istuda verandal ning lugeda 15-aasta tagust Eesti Naist, kus kirjas sajandi armastusloona Anton ja Käthe Hanseni lugu.
Jätkus see bussisõiduga Koitjärvele, Piibe maantee 29nda kilomeetriposti juurest ära keerates ei olnud me aga sugugi kindlad, et me sinna ka jõuame - eks ikka 8. augusti tormile mõeldes, mis Piibe maantee ääres ikka ohtrasti puid oli murdnud. Aga oh-imet! Vaid ühel korral väljusid bussijuht ja retkel Anton Hansenit lahti mõtestanud Toomas Haug bussist, et puuoksi eemaldada. Nagu Toomas Haug nentis: "Eks need olid need Vargamäe omad!". Jutt siis kunagi Vargamäel redutanud ja tegutsenud teeröövlitest, kes koormate sõidu takistuseks justnimelt puid teele langetasid.
Koitjärvel said soovijad kõndida pihlakavõssa kasvanud Jüri Hanseni talu vundamendil ning jalutada sillal, millise oli kunagi ehitanud metsavahina töötanud Jüri. Nüüdne on muidugi hilisem ja RMK Oru lõkkeplats on täpselt kunagise Oru metsavahitalu hoovil. Ilus koht täis ajalugu ja kirjaniku samme.
Ja siis - pärast peatust Šarlottendorfi jaamas - Vargamäele, kus möödus kirjaniku lapsepõlv ja nooruki-iga. Ekskursioon talus ning jalutuskäik Kultuurihiies valmistasid vaimselt ette teatrietenduseks, kus sai tunda õlg-õla kõrval istumist. Tunne, et oled koos, mitte üksinda on ju tegelikult meile kõigile tähtis...
Oli huvitav, et pool grupist olid kas praegused või endised emakeeleõpetajad. Neil oli ilmselt eriti põnev saada teavet muuseumi haridusprogrammidest, samuti sellest, et õpilaste külaskäik ei pea päädima ainult ekskursiooninga, vaid oleme teadmiste kinnistamiseks ning analüüsivõime tõstmiseks leidnud teisigi võimalusi.
Pildid eilsest sõidust ilmuvad homse päeva jooksul ka veebialbumisse.

Olemise olekud

2010-08-12T16:16:00.004+03:00

Olemise olekud ja mineviku mälestused jõuavad Vargamäele taasiseseisvumispäeval, see on 20. augustil. erinevalt tavalistest riigipühadest, mil muuseum on suletud, on sel korral nii, et tegemist on rohkemgi kui mõnel teisel päeval.
Kui praegu saab muuseumi karjatallis vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala tudengite näitust, siis 20. augustist on üleval Tiit Leito näitus "Mineviku mälestused". Täna käis Tiit Leito ka ise kohapeal ning pakkus välja huvitava mõtte autoriõhtust, kus ta turvustab oma viimast raamatut "Olemise olekud" ning räägib lähemalt ka selle näituse materjali saamisloost. Tõotab tulla üks põnev õhtu, mis mõtestab lahti meie kõigi oma lugu. Aitäh ka osalisele, kes meie inimlikele eksimustele tähelepanu juhtis. Püüame olla edaspidi paremad.

Muidu on olnud päev nagu iga teinegi - mõõdukalt külastajaid ning parasjagu ideede paberile panemist ning vormistamist. Esmaspäevaks tuleb esitada üks projekt, millest sõltub suures osas ka meie järgmise aasta programmiline tegevus. Võib öelda küll, et selle õnnestumisse on praegu kõik oma panuse andnud.

Koduleheküljel on mitmeid uuendusi - üleval on külastaja küsitlus, millega saate anda oma panuse parema Vargamäe sünniks ning ka lingid videotele, mis muuseumi tegevustega seotud. Kes soovib pildigaleriid vaadata, siis lisaks koduleheküljele on üht-teist üleval ka Picasas.

Kõik õpetajad aga võiksid kodulehekülje programme uudistada selle mõttega, et tuua lapsed koolipingist välja, sest Tammsaare muuseum pakub mitmekülgseid õues-õppe tunde. Nojah, õpilased võiksid ka vaadata - siis oskate nõuda! :)

Tormist ei pääse ei üle ega ümber

2010-08-11T13:02:00.009+03:00

Kuigi siinkandis vist pääsesime - ilmselt jäime kuskile tormituulte serva. Vaatamata sellele kulges pühapäevaõhtune etendus üsnagi tormiliselt - katuseroogu just ei lennanud, aga mõned rookillud pudenesid küll. Meeldejäävast õhtust saab rohkem lugeda näiteks Järva Teatajast http://www.jt.ee/?id=297223

Praeguseks on oksasodi koristatud ja muuseum on saanud juurde ka pisut puid, mida saab Kiigeplatsil ära kasutada. Praegu tundub küll, et reedestele teatrikülastajatele on pühapäevasest tormist näidata ainult pisut sasitud rehetare katust ja koht, kus see suur vahtraoks kunagi oli.
Tõenäoliselt tuleb see vaher siiski maha võtta, sest see võib mõne teise tormi ajal ohtlikuks osutuda.

Kultuurihiies ja seiklusrajal on samuti tuul puid langetanud. Kokku ligi paarkümmend puud. Päris hea küttepuude varu on meil nüüd. Kohe mitmeks aastaks.

Üks andekas ja tasane mees

Tormikahjudest suuremgi kaotus aga selgub, kui avada tänase Postimehe veebikülg, kus on artikkel sellest, et pühapäeval hukkus etenduse "Vargamäe varjus" kunstnik Mihkel Ehala. http://www.postimees.ee/?id=298386 Meil kõigil on temaga seoses omad mälestused ja rehealuses olev teatrilava on ka tema looming. Avaldame muuseumi poolt lähedastele kaastunnet.

Pilt: Mihkel oma loomingu osa konsulteerimas etenduse produtsendi ja muuseumi juhatajaga. Pildistanud Claire Miljukova.

Mis veel uudist?

Suure tänu tahaks siinkohal edasi öelda Ants Leppojale, kes meil reedel kaameraga ringi jalutas ning eile uue video valmimisest teavitas. Seda saab nüüd ka Youtube keskkonna vahendusel vaadata. http://www.youtube.com/watch?v=vqltHaEMjpQ

Kes veel ei ole mõelnud, kas 28ndal augustil tulla meile mahevahetusele või mitte, siis igal juhul võiks tulla. Kui pole saaduste ega hoidiste vahetuseks lusti, siis ühed toreda pärtlipäeva kosjaloo tunnistajateks saate ikkagi olla. Lähemad tingimused ja imfo siis ilusti muuseumi koduleheküljel üleval. Saate sealt piiluda - ei hakka siia ümber tõstma.

Vaadates veel korraks tagasi pühapäeva, siis 8. augustil allkirjastati ka koostööleping Albu valla, SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel, Empower AS ja Elero AS vahel. Lepingu järgi toetavad elektrifirmad Tammsaare muuseumi väliselektrivõrkude renoveerimist 328 800 krooniga. Lähemalt saab lugeda ka Albu valla koduleheküljelt.
Näiteks siit: http://www2.jarvamv.ee/albuvv/index.php?id=7121 Ka siin blogis on meil nendest elektritöödest juttu olnud, nii et kes ei tea, millest jutt, siis võite mälu värskendamiseks vanemaid postitusi uurida. Karjatee juba haljendab ning varsti pole enam jälgegi sellest, et vahepeal oli karjatee asemel üks hiigelpikk kraav. Mis viga ajutisi ebamugavusi taluda, kui tead, et tulemus on igal juhul seda väärt ning mitte ainult lühemas vaid ka kaugemas tulevikus. Peagi lõpevad ka katusetööd, kuid praegu saame nii meie kui ka külastajad nautida tõrvalõhnalist augusti. Ka meie puust loomad ootavad tõrvamist - võtame selle kindlasti ühel kenal tullevaiksemal päeval ette.

Meil on nüüd ka külastajaküsitlus - eesmärgiks on välja selgitada Vargamäe etenduste mõju Albu vallale tervikuna - ehk siis, kas käiakse vaatamas ainult etendust või ka midagi muud. Küsimuste autoriks meie suviline Mari. Nii temale oleks tema koolitöös kui meile meie igapäevatöös suuresti abiks kui te meile külla tulles võtaksite mõne lisaminuti, et küsitlusele vastata.

Kus teil siin see Jussi kuusk on?

2010-08-05T16:26:00.003+03:00

See on üks paljudest küsimustest, millele Vargamäelt vastust otsitakse. Nüüd on meil võimalus näidata Jussi kuuske, sest Indrek kinkis meile Jussi kuuse, mille me täna koos Mariga maha istutasime. :)
Pisut lahti selgitatuna siis: pisikese kuuseistiku kinkis meile lavastuse "Vargamäe varjus" Jussi ja Indreku osatäitja Indrek Saar ning augusti lõpuni on meil ka praktikant Mari. Kõik koos me selle puukese saunikute tare taha täna ka istutasime.

Mis teetöödesse veel puutub, siis need, kes kardavad, et Soosild kunagi ära asfalteeritakse, võivad kergendunult hingata - seda ei juhtu ilmselt kunagi, sest Soosild on muinsuskaitse all. On üsna tõenäoline, et see 2 kilomeetrit kruusateed, mis Eeru ristist muuseumini on, jääbki kõvakatteta - osa sellest teest on asfaldi jaoks liig kitsas ja Soosild nagu öeldud on muinsuskaitsealune. Aga varsti on nagunii enamik Eesti teedest asfaldi all nii et tulles sellisesse arhailisse kohta nagu Vargamäe ehk Tammsaare-Põhja talu seda on, peab olema ka natuke arhailist teed.

Aga tänase päeva parim uudis on see, et meie kodulehekülg toimib jälle sajaprotsendiliselt! On viirusevaba ja uuendatud infoga! Hoidke ka meie kodukal silma peal - seal on rohkem pilte ja vajalikku infot. Nii et www.tammsaare.albu.ee on tänu headele abimeestele taas teile kättesaadav. Aitäh ja tere tulemast!

Iga päev sada meetrit paremuse poole

2010-08-04T14:08:00.004+03:00

Nii võiks ju mõelda küll, et päeva tegemised ja toimetused viivad eesmärkidele vähemalt sadakond meetrit lähemale. Meil ja ka meie tulevastel külastajatel - ehk siis loodetavasti teil seal teispool ekraani - paranes Vargamäe elu lausa 4 kilomeetrit. Päris valmis veel ei ole, aga vallavanema kõnelused majandus-ja kommunikatsiooniministriga on lõpuks ometi vilja kandnud - endine kruusakattega tee Järva-Madiselt Vargamäele on juba peaaegu musta katte all. Eile ja täna on veetud teele freesitud asfalti ja peale tuleb ka pigi ja kildu. Seega jääb asfaldi ja Vargamäe vahele veel ainult 2 kilomeetrit kruusakattega teed, mis on nagunii tolmuvabaks tehtud. Suvi on muudatuste aeg ja meile siin Vargamäel on see suvi toonud palju positiivseid muutusi. Muidugi ei saa me ainult ennast kiita, vaid meil on palju sõpru ja toetajaid, on inimesi, kes meisse ja meie tegemistesse usuvad ning aitavad ellu viia unistusi, mida meie siin soode ja rabade vahel ei ole julgenud kõva häälega väljagi öelda. Aitäh neile kõigile - te ise teate, kes te olete!

Palju toredaid inimesi

Eelmisest postitusest saati on palju vett rabast jõkke voolanud ning oleks ju aus, kui ma nüüd lühikese ülevaate annaks. "Suveniir" tõi meile huvilisi juurde küll ja tegelikult oli see päris tore lugu. Täienduseks veel niipalju, et neid "Tõe ja Õiguse" tsitaate jagame me ikka käimasoleva lugemisaasta puhul, et kõik A. H. Tammsaare muuseumi külastajad oleksid lugemisaasta puhul Tõde ja Õigust lugenud.
Aga muidu oli kõik õige ja ilus.
Hea on näha inimesi vaimustumas ja üllatumas. Tore on vaadata nende õhinat, kui teatad, et puuloomad on turnimiseks ja et 25kroonise tagakülg on meil vaadeldav. Olgu mainitud, et pilt rahatähe tagaküljel on ligi 90 aastat vana - seega erinevusi on küllaga. Ilmselt on saunikute juurest alt üles vaadates nii mõnelegi esmakordne kogemus nii lähedalt ja tähelepanelikult seda rahatähte silmitseda.
Tänagi olid meil noored külas - juba hommikul kell 9 oli 50 inimest bussiga kohal. Kokku käis neid järgemööda 3 bussitäit ehk siis umbes 150 inimest. N-ö juhukülastajad nagunii - neid käib päeva jooksul umbes paarkümmend ja nädalavahetustel rohkemgi.

Praegu me oleme vihma ootel. Kaks päeva on kõvasti müristanud ja pilvitanud, aga võib öelda, et tulemusteta. See-eest nägin täna aidakatuse kohal paradiisi väravat - teravalt välja joonistunud sinihõbedased äikesepilved olid jätnud endi keskele uksekujulise avause, kuhu pilvede tagantküljest kiirgas kuldset päikesevalgust, mis pani seesmised pilveservad eredalt sätendama - pidi ikka silmi kissitama. Just sellisena on paljudel piltidel seda paradiisi väravat kujutatud ja need, kes oskasid vaadata, nägid sama pilti. Imeilus!

Arvamusi seinast seina

Nüüd siis on esimesed kolm etendust ära olnud, esimesed arvustused ilmunud ning eelmüügi piletid kõik välja müüdud. Arvamusi on seinast seina - nagu ikka. On kiitvaid -
yksainus.blogspot.com/2010/07/vargamae-varjus-sundis-jalle-teatriime.html
või siis veel rohkem arvamust põhjendavaid - danzumees.blogspot.com/2010/08/vargamae-varjus-albu-projekt.html
ja siis on ajalehearvustused, mille puhul vist lauskiitust loota polegi mõtet. Ei saanud kiita ka Emajõe Suveteatri Tammsaare Vanapagan ja ka Vargamäe Mari loole antud arvustused ei kiida etendust taevani. Eesti Päevalehe arvustuses on isegi faktivigu - mis siis muust rääkida.
Neile, kes kostüüme põhjendatuks ei pea või väidavad kostüümikunstniku ebaõnnestumist, peaks tulema etendust uuesti vaatama - te lihtsalt ei saanud aru. Või ei oska kaasa mõelda. Tsiteerides Tammsaare Vanapaganat, siis "Kui tahad, siis saad aru. Kui ei taha, siis ei saa."
Hea on muidugi soovitada, et tulge vaatama, aga ainus võimalus selleks praegu on helistada ruttu-ruttu etenduse produtsendile Kalju Kertsmikule ja broneerida koha peal müüdavast 16nest piletist mõni endale. Igale etendusele müüakse kohapeal 16 piletit ja üldiselt rohkem ei müüda, sest rehealune pole kummist ning lõpmatuseni inimesi sinna ei pane. Kokku mahub rehealusesse istuma 216 inimest. Piletil olev soovitus tulla kohale varem ei tähenda võimalust varakult endale istekohta hõivata, vaid peidab endas sõbralikku soovitust tutvuda Hansenite elukorralduse ja kirjanikku inspireerinud paigaga. Lause - ma alles eelmine suvi käisin siin - ei ole "vabandus". Ka nende jaoks on midagi uut. Siin on alati midagi uut, nagu ütles mulle üks tänane külastaja.
Istekohtadest rääkidest, siis praeguseks on palju elevust tekitanud asjaolu, et etenduspaik avatakse alles 15 minutit enne etenduse algust. Põhjusi on mitu - esiteks pole vajadust varem sisse minna, sest absoluutselt igalt kohalt on etendus väga hästi jälgitav. Teiseks põhjuseks on see, et palavate ilmade korral võib lihtsalt esimese vaatuse lõpuks hakata väga palav. Pealegi - veerand tunniga jõuavad ilusti kõik leida omale sobiva koha ning kellelgi pole vajandust edasi-tagasi uksest välja kõndida - saab kohe alustada. Seega - tulge varem kohale ning vaadake meil ringi - küsige küsimusi, kasvõi rumalaid, sest mõnikord on see ainus viis targaks saada - ning nautige iseenesele või oma lähedastele võetud aega. Nautige Vargamäe aega!

Suveniiri otsides

2010-07-28T14:51:00.002+03:00

Tegelikult leidis Suveniir hoopis meid. Tegemist on siis ETV saatega, mis meil täna külas käis. Mida nad tegid ja nägid - seda näeb juba homses - s.o 29.juuli saates.
Uut ekspositsiooni vaatasid nad ka ning pidasid seda atraktiivseks ning huvipakkuvaks.
Üht-teist sai selgemaks ning võetud sai lubadus, et nad etendusele ikka aegsasti kohale tuleks - et jõuaks vaadata ning lähemalt tutvuda - kasvõi Tõe ja Õiguse lemmik-kohti üle lugeda.

Ühe suveniiri said nad ka kaasa - killukese isiklikku Tõde ja Õigust. Kes ei tea, siis olgu teile veel üks põhjus, miks meile tulla: Et olete lugemisaastal võtnud vaevaks või rõõmuks külastada A.H. Tammsaare muuseumi Vargamäel, siis tahame olla kindlad, et te vähemalt lugemisaastal olete Tõde ja Õigust lugenud. Kasvõi ühe lause. Sestap on välja otsitud romaanisarja kõigi viie osa parimaid ütlemisi, need ürikutena kokku rullitud ja külastajaile jagatud. Mis iganes lauset te ka ei saaks - see on teie isiklik tõde ja õigus - olgu ta siis lõppeva suve moto või hoopis uueks alguseks koos sügisega - teie endi otsus.
Seni on tagasiside olnud ühtmoodi: "Täiesti õige lause. Täpselt minule!"

Aga nüüd me läheme jõu-ja ilunumbreid tegema - tõstame ühe näituse natuke ümber, et ajutisel suvekohvikul oleks natuke ruumi. Aga teie tulge meile külla - meil on piisavalt tuult ning ka jahedaid ruume, kus päike liiga ei tee ja vihm märjaks ei kasta. Põnev on siin nagunii!

Vargamäel on nüüd veelgi turvalisem

2010-07-28T14:41:00.002+03:00

Nimelt on peaaegu valmis Vargamäe maa-aluste elektrikaablite vahetamine, mis sai teoks koostöös Albu valla ja Empower AS-iga.

Vajadus suurema elektritarbimise järele tekkis muuseumis 2008. aastal seoses teatriprojektidega. Tol korral lahendati mure Hollandist toodud suurte generaatoritega, kuid muuseumit haldava sihtasutuse nõukogu esimees Kalju Kertsmik pakkus välja idee leida võimalused luua muuseumi juurde paremad elektrikasutuse võimalused - eelkõige just tuleviku projekte arvestades. Mõne aja pärast hakkas mõte ka realiseeruma, kui selgus, et Empower AS soovis kultuuri toetada muuseumile abikäe ulatamine oli selleks väga hea võimalus. Töid planeerima hakates otsustati lisada elektritarbimis-võimsust ning parendada muuseumis juba olemasolevaid süsteeme.

Koostöös AS Eesti Energiaga sai kokku lepitud järgmised tegevused:
*alajaama võimsuse suurendamine kuni 200 A ja 0,4 kV maakaabli läbilaskevõimsuse suurendamine;
*väliselektrivarustuse projekteerimine ja renoveerimine;
*saunikute ja Kultuurihiie siseelektrivõrgu projekteerimine

Tänaseks võime rõõmuga teatada, et muuseumis liigub elekter palju turvalisemalt mööda uusi ja tänapäevaseid kaableid nii alajaamast muuseumi peakilpi kui sealt edasi saunikute juurde ja kiigeplatsile. Viimase üle tunneme eriti suurt rõõmu, sest sealsete kultuurisündmuse korraldamine muutub palju lihtsamaks – ning Järvamaa Kultuurihiis on saanud taas võimaluse võrra rikkamaks.

Tööde teostamist toetab Empower AS kokku 328 800 krooniga. Meie siirad tänusõnad Empower AS-ile, et olid valmis meie ettevõtmisi sellises osas toetama. Samuti oleme äärmiselt tänulikud nõukogu esimehele Kalju Kertsmikule, kes oma järjekindluses leidis võimaluse, millega sai muuseum jälle ühe suure sammu edasi astuda.

Mitte lihtsalt muuseum vaid külastuskeskus

2010-07-23T15:15:00.002+03:00

Kui EASi hindajad täna tulid projektirahastusest tehtud üle vaatama ja küsisid, et kas me ise ka mingeid probleeme näeme, siis isegi kui ma püüdsin mingit probleemi ette kujutada, ei tulnud mulle pähe muud, kui et me ei suuda kõiki tekkinud võimalusi operatiivselt ära kasutada. Mullu 4. septembril avatud püsiekspositsioon ning praegused uuendustööd on loonud ja loovad suurepärased eeltingimused peaaegu ükskõik mille korraldamiseks. Muidugi - niisama ei teki midagi ja talv otsa ning ka kevadel ja suvel on tehtud tööd selle nimel, et panna sellele suurepärasele "kehale" nii-öelda "riided selga" ehk siis luua võimalusi ära kasutavad programmid ja tegevused, mis ühtlasi nähtut-kuuldut toetavad ning tekitavad inimestest soovi tagasi tulla, sest midagi jäi proovimata, aga soov seda kogeda on ikkagi olemas. Ilmselt võtab ka aega, et inimeste teadvusse jõuaks info, et A. H. Tammsaare muuseumis võib veeta terve päeva ilma, et igav hakkaks. Ole sa siis kooliõpilane või pensioniealine. Muidugi "keerab meile käru" praegu meie kodulehekülg, mida me pole saanud viimased kuu aega uuendada, sest me lihtsalt ei saa seda inimest kätte, kes sellega tegeleb. Nii et heade turvasüsteemidega arvutiomanikud ei pääse üldse ligi, mõnel õnnestub leheküljele pääseda, aga meil puudub võimalus lehel infot uuendada. Palume vabandust ja teeme omalt poolt kõik, et see viga ruttu-ruttu saaks parandatud.

Mis veel EASi hindajate külaskäiku puudutab, siis oli äärmiselt südantsoojendav kuulata, kui hindajad ekspositsiooniga tutvudes nentisid: "Nüüd ma hakkan vaikselt aru saama, miks te selle muuseumiroti pälvisite." Arvestades seda, et nende hindamiskäigu ajal oli meil elektri-remonditööde tõttu ka elektrikatkestus, mistõttu ei saanud nad pooltki kogeda sellest, mida külastajad, siis oli see suur tunnustus. Muuseas - muuseumirott ootab külastajaid elumajas Tõe ja Õiguse toas. Meie muuseumirott on väga paimaias. Seevastu kirjanikuhärrale ei meeldi silitamine. Nojah, kellele meist niiväga ikka meeldib kui tänaval võõras inimene juurde astub ka patsutama või pintsaku alla pugema hakkab. Millegipärast on aga just kirjanikuhärra vahakuju paljude noorte kirjandussõprade jaoks vastupandamatu... Ärge mõistke mind valesti - pildistada võib temaga küll, aga külge löömist härra Hansen ei kannata. Ta oli ikkagi terve oma eluaja korralik pereisa ja ka pärast siitilmast lahkumist ei ole ta oma häid kombeid minetanud.

Eilne päev

Eile sai siis ka pisut kunstiga tegeldud. Aune arvas, et meist kolmest olen just mina see, kes karjapoisi raja graveeringute üle värvimisega kõige paremini hakkama saab. Noh - nii karjapoisi kirjaoskuse tasemel tuli see välja ka. Teate küll - maa külmand ja kärss kärnas ehk siis vedel värv ja pehme pintsel ja kitsad pilud, mida värvida... Lepime kokku, et väga lähedalt keegi neid tähti uurima ei hakka, eksju? :)

Olin jõudnud eilse postituse juba üles sättida, kui toimus veelgi kolm kohtumist, kus tuli jutuks meie 25-kroonine vaade. Külastajad olid saunikute tare juures ja mina sealt just möödumas. Tekkis vestlus stiilis - kes siin elasid ja siis ma muidugi ei saanud jätta küsimata, et kas nad ikka vaatasid 25-kroonist vaadet. Ja oh seda üllatust ja imestust ja ahhetamist. Minule jäi sisse hea tunne, nagu ma oleks mingi hiiglasliku heateo teinud - näiteks aidanud pimeda vanatädi üle tiheda liiklusega ristmiku. Muidugi sellise, kes tahtis üle ristmiku minna... :)

Tänasida toimetusi

Vaikus on hea. Vahelduseks on mõnus, kui oled elektriga seotud hüvedest ära lõigatud. Meie siis ka otsisime ennelõunal sellise vaikse paiga, kus elektrikatkestusest paanikasse sattunud tuletõrjesignalisatsioon ei pinisenud ja nautisime vahelduva pilvisusega ilma. Kord pimestavalt päikseline, siis tormieelne vaikus ja vihmapiisad. Ning madalalt-madalalt lendavad pääsukesed.
Mis elektritöödesse veel puutub, siis kaevikud on kadunud - ka saunikute peasissepääs on nüüd avatud ning mullakamakad omal kohal. Töömehed riisusid kenasti veel karjatee ka siledaks, et oleks parem kõndida. Nüüd sajab ka vihmake, mis rohu uuesti kasvama paneb. Päris ühel pool veel töödega pole - mingi ühendusjuhe on kuskil puudu, aga need väljakaevamised algavad pärast 2. augustit ja võtavad ühe tööpäevakese. Ühesõnaga - lõpp juba paistab.

Näitlejad said täna kingituseks peegli - siis neil on hea etenduse ajal vuntse kleepida.

Hommik täis elevust

2010-07-22T14:40:00.004+03:00

Nii minul kui külastajatel, kes olid saabunud ja meid ka eelnevalt informeerinud ekskursioonisoovist. Ekskursioonide puhul olen täheldanud, et on kolm kõige enam elevust tekitavat hetke - see, kui nad saavad lugemisaasta puhul kätte oma killukese tõde ja õigust ehk tsitaadi romaani mõnelt leheküljelt, siis kohtumine kirjanikuhärra vahakujuga ning 25-kroonine vaade, mida ilmselt saame pakkuda veel vaid napi pool aastat või veelgi vähem. Mis tsitaatidesse puutub, siis kuidagi juhtub ikka nii, et inimestele juhtuvad need tõesed ja õiged lausekatked ehk just nende mõtlemise ja ellusuhtumisega sobivad - olgu teemaks siis abielu, mured ja vaevad,lõbutsemine või vastassugupool. Ütle siis veel, et Tammsaare looming pole tänapäeval aktuaalne! Kuna täna olid grupis valdavalt naised (kui üks alaealine noormees välja arvata), siis sai ka juttu räägitud lähtuvalt sellest, mida tegid naised ja kui raske nende elu siis oli. Ei mingit emapuhkust ega automaatpesumasinaid, väljamäe supermarketitest rääkimata.
Kui grupiga Kultuurihiide jõudsin, tundsin uimastavat metsmaasikalõhna. See tundus seda kummalisem, et metsmaasika-aeg on asendumas juba metsvaarika-ajaga. Aga kuuskede vahel kõndides tõi tuul ikka ja jälle metsmaasikalõhna ninasõõrmeisse.

Kühvlitäis kuivanud kärbseid

Nii palju neid siiski ei olnud. Aga uskumatult palju küll, arvestades seda, kui väiksed on elumaja aknalauad. Ühesõnaga - meil oli täna suurpuhastus. Kuna homsest hakkab vihma sadama, siis lihtsalt tegime elumaja poriseks ajaks puhtaks. Umbes samamoodi nagu peseme autot enne vihmasaju algust. Ka lillepeenrad ja kõnniteed on nüüd võilillevabad. Võite vaatama tulla. :)

Vaatasin siis katuse ka üle - jah - üks pool on uute laastudega kaetud. Nüüd on meil siis pool-uus elumaja katus. Tundub, et ka need ehitustööd on külastajatele osaline vaatamisväärsus, mis kompenseerib ebamugavused nagu tolmune karjatee ja tellingutes hoone ning suletud rehealune. Karjatee on peaaegu kõndimiskõlbulik aga saunikute elamusse pääsemiseks tuleb endiselt kasutada n-ö varuväljapääsu ehk saunikute rehealust.

Aga rehetare rehealusest kostis täna ilusat muusikat ning ukse vahelt sisse vaadates ei näinud midagi, sest prožektorid pimestasid. Täna on siis proov valguse ja heliga. Homme hommikul on meil aga voolukatkestus, sest elektritööd jõuavad sellisesse faasi, kus mingiks hetkeks on tarvis elekter eemaldada. Lubati ikka tagasi ka anda.
Homme on üldse palju asju juhtumas, aga ärme rutta sündmustest ette.

Kindel on see, et talvel saame palju piparmünditeed juua. Meie suvetüdruk - tulevane etnoloog Liina - korjas piparmünti ja laotas need ilusti ajalehele kuivama. Ning sellise soojaga nagu täna osutus meie pisikese töömesila seltskonnas uskumatult värskendavaks mustsõstra-rabarberi mahlast tehtud morss. Peab ikka vist teised mustsõstrapõõsad ka üle käima enne kui vihm need suured ja ilusad marjad maha peksab. Kui teil kodus musti sõstraid ei ole, siis me lubame teil meie põõsaste kallal maiustada. Ämbritega just tulla ei maksa, aga mõnusa maitse saab suhu küll!

"Ma tulin ainult natukeseks ajaks... "

2010-07-21T14:15:00.002+03:00

Usun, et umbes niimoodi võis mõelda see turvafirma tehnik, kes tuli meile suitsuandureid kontrollima. Nii umbes poole kümne paiku hommikul ta saabus ja asus tasakesi nokitsema. Lae all põhiliselt. Lahkus ta aga alles paarkümmend minutit tagasi, öeldes: "Nüüd ma küll lähen ära!" Tundus teine pisut räsitud - pole ka ime kui sa pead ronima rehetare laka peal ja mitte ühe, vaid mitu korda, tuvastamaks MIKS üks asi ühendust annab ja siis jälle ei anna. Aga nagu me teame, siis hiirtele maitsevad elektrijuhtmed väga ning ka seekord olid just nemad need tõenäolised maiustajad. Seebisööjad on nad nagunii - teate küll, reheköögi seep on nagu luksuslik korall - augud sees ja puha.
Igal juhul võime olla nüüd kindlad, et meie suitsuandurid on töökorras. Ja kaamera number 1 näitab ka udukogude asemel kenasti karjatalli-esist ning karjateed, mis enam ei olegi üks suur ja pikk kraav - elektripoisid ajasid täna kraavi kinni! Üks samm parematele elektritingimustele jälle lähemal.
Mustsõstra-ja rabarberimahl sai ka purki. Tuli teine mõnusalt mahe ja värskendav. Näitlejad küll arvasid, et see ei sobi veel juua, et see ei ole veel käärima läinud, aga ilmajaam pakub meile püsivalt sooja ilma - kaua see käärima minek sellise soojaga ikka aega võtab. Kannatust, kallid rahvakunstnikud, pisut kannatust.
Mis kultuurilist tegevust puudutab, siis me oleme mõnikord siin arutlenud, et ilmselt on just Vargamäel kõige kultuursemad pääsukesed - nii palju teatrietendusi kui nemad, on näinud vähesed rahvuslinnud. Ka sel etendusel on nad osa muusikalisest kujundusest nagu ka parmu-tapu-plaksud.

Üks onu käis meil veel. Onu Tiit Muinsuskaitseametist. Ta vaatas üle meie ilusa laastukatuse ja tõi meile lühidalt öeldes katusetõrvamiseõpiku. Vähetõenäoline, et me ise tõrvanäppudeks hakkame, aga siis me teame vähemalt all targutada ja töömeeste kallal võtta, kui nad lausa käkki keerama kipuvad. Pisut on meil veel selle materjali läbi töötamiseks aega, sest täna katuselt kopsimist ei kosta ja katuse lõpliku valmimiseni läheb veel aega. Nii umbes 12. augustini kui kõik toimib lepingujärgselt.

Kui kõik läheb plaanide päraselt, siis saavad külastajad varsti ise endale suveniire tegema hakata. Laastumaali näiteks. Kes isetegija ei ole, siis muuseumi poes on vahvaid asju, mille autoriteks siinkandi nokitsejad.

Meilt küsitakse üsna sageli, et kas siin ikka külastajaid käib. Aus vastus, et käib ikka. Ei saa just öelda, et käib küll, aga ikka liigub. Praegu on meil muuseumis 4 külastajat, kelles tekitas tõelist elevust Tammsaare tsitaatide lugemine, mida neile piletit ostes lugemisaasta puhul jagati. Üldse on jäänud mulle mulje, et me oleme suutnud inimesi positiivselt üllatada - muuseum kui sõna seostub inimestele igavuse, kulunud stendide ja katsumiskeeluga (teate ju küll, need asjad on ainult vaatamiseks). Meil nii ei ole. Tohib ja on ka soovitav katsuda, ronida, istuda, lehitseda. Keskkoolinoored ütlevad, et see on "päris äge". Lapsevanemad ütlevad, et "oi, kui vahva". Eakad vangutavad päid ja imestavad, et "uskumatu". Tegelikult on aga uskumatult vahva ja äge see, et meil jätkub külluses ideid, mille jaoks projektidest raha taotleda, et meil on külastajaid, kes ikka ja jälle tulevad ja tahavad üllatuda.

Mustsõstralõhn

2010-07-20T17:19:00.002+03:00

Täna muuseumi aias mustsõstarde korjamisküpsust proovides jõudsin tõdemusele, et mul tuleb ikka oma julguseriismed kokku korjata ja paluda Aunet, et ta hakkaks mõtlema rappa mineku peale. Et mitte täna ja kohe, aga umbes siis, kui pohlad punastavad. Lihtsalt muuseumi õunapuude otsas on üsna mitu õuna ja kuna me nii suurejooneliselt otsime maailma parimat Anton Hansen Tammsaare lemmikmoosi, mis oli teadupärast õuna-pohlamoos, siis tärkas minus salakaval mõte esitada Pärtlipäeva mahevahetuse moosikonkursile ka muuseumi poolt üks õuna-pohlamoos. Ja oleks ju eriti tore, kui selle moosi jaoks oleks kasutatud Tammsaare kodu-raba pohlasid ja kodupaiga õunapuude õunu... Mh ah?
Aga mustsõstraid korjasin ka. Need viskasin nüüd koos rabarberitega aurutajasse ja seal nad nüüd semmivad. Kui saab maitsev ja muuseumil tekivad piisavad varud, siis pakume mahevahetusel millegi muu vastu ka purgikese või paar.
Täna olid näitlejatel proovis riided ka seljas - NEED riided, millega neid etenduse käigus näeb, muidugi. Ainult üks lause märksõnaks - mini pole moes! :) Tegelikult on huvitavad kostüümid ja päev-päevalt suureneb minus isu kuuldemängu asemel ka NÄHA, mis asja nad seal rehealuses ikkagi kokku panevad. Aune muudkui õmbleb, ütleb, et on vaja. Etenduse jaoks.
Suuremad kaevikud olid õue pealt tänaseks kadunud - karjatee on siiski veel kasutuskõlbmatu. Saunikute juurde pääsemiseks tuleb kasutada karjatalli tagust heinamaad. Nii et praegu oleks paras tulla muuseumisse just neil, kes otsivad turvalise jalutamise asemel põnevust ja üle kraavide hüppamist - nagu Andres ja Pearu kaevasid kraave - nii meiegi! :)
Elumaja katuselammutus ja ehitus jätkub ka - vähemalt mulle tundub, et uut katust on juba natuke rohkem kui vana.
Ja need infotelefonid, mis ütlevad, et me pole teisipäeval avatud - valetavad. Suvehooajal puhkame ainult esmaspäeval, mis teatavasti on siniste pükste värvimise päev. Kes rohkem tahab teada, uurib ise veebiavarustest järele. :)
Kohtumisteni!

Algus

2010-07-16T15:24:00.000+03:00

Tegelikult on kõik juba ammugi alanud. Proloog oli siis, kui Ann ja Peeter Hansen tulid Tammsaare-Põhja tallu elama. Varsti sündis poeg, siis teine, kolmas ja neljaski. Seda neljandat teab iga haritud eestlane, sest Antonist sai kuulus kirjanik, kes kodutalu järgi võttis endale kirjanikunime - Tammsaare.
Anton Hansen Tammsaare sai hakkama vägitükiga, millega igaüks meist ei saa - andis oma raamatus nime kohale, mida teataksegi nüüd rohkem selle kirjandusliku nime kui nii-öelda päris-nimega.
Meid siin muuseumis on praegu kolm - juhataja Aune, teadur Siiri ja kõige värskem veri - programmijuht Birgit. Kaks suvist abilist on meil ka - Liina ja Kristiina ja Rene käib muru niitmas.

Meie veebikodus - www.tammsaare.albu.ee on palju olulist kirjas, aga meil toimub ikka peaaegu iga päev muuseumis midagi, mis meie meeli elevil hoiab. Kasvõi mõni huvitav grupp või tore vahejuhtum. Sestap jäime kindlaks, et tore oleks ka blogi vahendusel teid kõiki kursis hoida.

Praegu on muuseum kui üks suur väljakaevamiste ja remonditööde paik - elumajal vahetatakse laastukatust, mistõttu kostab aeg-ajalt nii kõva kopsimist, et tekib tunne nagu tahaks mõni mees läbi katuse tuppa tulla. Rehetaresse ning saunikute elamusse pääsemiseks tuleb ka fantaasiat rakendada - mehed kaevasid kaabli jaoks kraavi. Ühesõnaga ja ilma irooniata - ainult suurepärased uudised, sest katusetööd tähendavad seda, et varsti ei saja enam elumaja katus läbi nagu 2 viimast aastat ning tänu vallavanem Kalju Kerstmiku tõhusale tööle laienevad muuseumi võimalused oluliselt - just elektritööde tõttu. Kui ma olen asjadest õigesti aru saanud, siis sponsorite abiga rajatakse uus alajaam ning vahetatakse juhtmestik-kilp ka saunikute juures ning elekter jõuab ka kiigeplatsile ehk Kultuurihiide, kus varem elektrit ei olnud.
Kõik positiivsed asjad eeldavad mõningaid ajutisi ebamugavusi. Kannatame ja siis naudime!
Ja kes ei ole nautinud veel varsti aasta avatud olnud uut püsiekspositsiooni, siis vuta-vuta Vargamäe poole teele! Siis jõuate enne etendust "Vargamäe varjus" ära vaadata ka kõik selle, mis meil uut on. Etendused algavad 30. juulist ja kokku mängitakse lugu 12 korda!